Külas derbil VEF - Kalev

Inimeste elus tuleb ette hetki, kus tuleb paratamatusega leppida. Teie kommentaatoril seondub paratamatu Gagarini Karikavõistlustega ja vormub vajaduseks kilgata suure osa ajast Šabolovkal asuvast väikesest ruumist tele-eetrisse. Tänu VTB Ühisliiga targale meediapoliitikale tekib aga sagedasem võimalus töötada Moskvast väljaspool peetavatel mängudel vahetult kohapeal. Mängu tajumise vahe on kolossaalne: umbes sama kui sul on valida lopsaka steigi või selle kõrgekvaliteedilise foto vahel. Tunnetada mängu, näha käe siruulatuse kauguselt mängijate põlevaid silmi, tunnetada väljakult tulevat energiat füüsiliselt – seda kõike pole võimalik pildi vastu vahetada.

Ma pole kindel, et mäng VEF – Kalev tekitas Venemaal suurt huvi, kuid mina olin seal kohal ja lahkusin tõelise rahuldustundega…

Andmata Riiale võimalust tõmmata end vanalinna salapärastesse soppidesse, suundusime koos Liiga peadirektori asetäitja Aleksandr Fedotoviga, kes andis märtsis hiilanud Scott Machadole ja Janis Timmale üle auhinnad, otse lennujaamast mängusaali. Kuldsed sprotid, Valmiera merevaigukarva õlu (mida Vladimir Možaitsev ülistas juba 2009. aastal ajalehe Sport-Ekspress veergudel) ja hurmavad kaunitarid võisid oodata, korvpall mitte.

Baltimaade derbis otsustati viimase play-off-koha saatus. Võitja kindlustas selle endale nii 90-protsendilise tõenäosusega. Kalevi neljale võidule vaatamata oli VEF kihlveokontorite nii raudne soosik, et nende kasuks pandud koefitsiendid ei sundinud riialaste hasartseid fänne muretsema ning kutsusid vastaspoole kohalesõitnud fännides esile depressiooni. Sellest said nood õlle ja trummide tagumise abil jagu. Ning ehkki pealtvaatajaid kogunes vaid tuhande ringis, suutsid nad luua piisavalt piduliku atmosfääri. 

Mängu alustati väiksemagi luureta – märtsi parima noore mängija (Timma) täpsele viskele vastas läbimurdega esimese kevadkuu MVP (Machado). Meeskonnad panid peale marulise tempo, mõnel mänguminutil jõudsid mõlemad pooled sooritada kolm rünnakut. Mõningane mänguklassi puudujääk (kogu austuses juures – ei mänginud CSKA ja Himki) kompenseeriti ääretu energia ja entusiasmiga (kogu austusest, kui CSKA ja Himki tegutseksid igas kohtumises nii himukalt, ei mõtleks keegi NBA peale). VEF pääses väikese spurdi abil esimese veerandaja lõpuks kaheksapunktilisse eduseisu – 30:22.

Ka teisel perioodil kontrollisid riialased sündmuste käiku. Lisaks Timmmale tegutsesid väga soliidselt piisavalt noored mängumehed Mareks Mejeris ja Janis Berzinš. Kalev pidas vastu Machado titaanlike jõupingutuste ja mitte sekundikski vaikinud fännide toel, kuid poolteist minutit enne vaheaega sai VEF oma suurima eduseisu 53:40.

Kohtusin vaheajal Kalevi presidendi Ivar Valdmaaga. Ta jõi rahulikult mineraalvett ega valmistunud kohtunikekomiteele kirjutama kirja palvega hinnata kuutteist kohtunike poolt esimesel poolajal vastu võetud otsust.

„Nad mängivad liiga kiiresti, pea käib ringi,“ võttis ta esimese poolaja kokku. „Võitlevad hästi, aga play-off’is tuleb kohe sein ette – kuidas mängida CSKAd üle?!“
„Aga kus on Martin (Müürsepp, Kalevi abitreener)?"
„Sõitis Las Vegasesse.“
„Järgmise aasta eelarvet võitma?“
„Hea idee, järgmine kord tuleb ta selle ülesandega sinna saata. Tegelikult on tal pokkerivõistlus, lubame tal igal aastal minna.“
… Vaheaeg möödus juttu ajades märkamatult.
„Võidame kolme punktiga,“ lausus Ivar ootamatult. „Timmal on kolm viga, Mejerisel neli, vaatame.“.

Ausalt öeldes oli eestlaste muinasjuttu raske uskuda, kuid Alar Varraku hoolealused hakkasid seda tasapisi teoks tegema. Puhanud Machado oli taas hüpervajalik ja megaefektiivne, lisaks aga, igale endast lugupidavale superkangelasele kohaselt ilmus ka truu abiline. Rain Veideman lülitus teisel poolajal „korvpallijumala“ režiimi, hakkas punkte tooma läbimurretel, noppima lauapalle, tabama kaugelt üle vastaste käte, kõige selle juures tegutses ta ka suurepäraselt kaitses. Kolmanda veerandi lõpu eel ilmus tabloole viik 71:71.

Viimane periood möödus sama reipalt nagu kolm eelmistki. Edu maha mänginud riialastest käis jõnks läbi ja nad püüdsid uuesti ette pääseda. Kalev uskus endiselt Veidemani ja too ei vedanud alt. Viimasel veerandajal 10 punkti kogununa püstitas ta isikliku VTB Ühisliiga punktirekordi ning aitas ka vältida närvilist lõppmängu. Kalevi presidendi ennustus oleks aga peaaegu täppi läinud, kuid võõrustajate koos sireeniga teele saadetud kolmene ei tabanud.
Eelmisel hooajal napid kaks mängu võitnud ja tänavuse hooaja käigus kahest liidrist ilma jäänud meeskond astus sellega taas järjekordse sammu play-off’i unistuse suunas.

„Oodake meid Tallinna külla, play-off-mängudele CSKAga!“ edastasin pärast Baltimaade derbi lõppemist taas Valdmaaga kokku saades tabeliseisust lähtuva kõige loogilisema pakkumise.
Kalevi ettenägelik ja alati iroonilis-optimistlik president jäi endale kindlaks:
„CSKAga läheb veidi raskemaks. Nende pink on pikem… Aga arvan, et pakume võitluse.“