Kui Zenit on Barcelonast ohtlikum. Lev Tigai blogi

VTB Ühisliiga play-offi tabel sai oma lõpliku kuju üleeile, kui pandi punkt põhiturniirile. Ning alles päev enne veerandfinaalide algust

Mõned ütlevad, et Zenit kasutas põhiturniiri viimases mängus osavalt ära Krasnodari Lokomotivi väsimust pärast tapvat viiematšilist seeriat FC Barcelonaga Euroliigas. Eks neil on ka õigus. Aga proovige kasutada sellist juhust (mida vähestel tekib) Euroopa nelja parema hulka kuuluva meeskonna vastu! Kinnitan, et see pole lihtne ülesanne...

Aga Zenit võttis ja lahendas selle. Üllatades sellega mitte ainult „Barcelona alistajaid“ vaid ka mind, kes kogu hooaja jooksul arvas, et sügisel liidrite gruppi tõusnud Zenit langeb sealt aja jooksul välja...
Kuid ei langenud. Kolmas koht nii tugevas liigas ja sellise... no ütleme, et mitte kuulsustest tulvil koosseisuga – vaat see juba on midagi! Ning selle üllatuse peamise süüdlase võin nimetada kohe: treener Vassili Karasjov. Ilma kahtluseta ja teiste variantideta.

Jumal hoidku, mulle meeldib, kuidas ta töötab, mida välja mõtleb (eriti kaitses), kuidas hoiab tasakaalu rahuliku mängu ja ägedate puhangute (ilma nendeta ka ei saa) vahel... On näha, et tegemist on valmis treeneriga. Venemaa korvpalli jaoks on see fakt eriti oluline. Sest veel kümme aastat tagasi polnud meil kedagi. Siis ilmus järk-järgult esile Jevgeni Pašutin, aga nüüd Karasjov. Veel on Bazarevitš, kes ehk ka proovib jõudu rahvuskoondisega. Peaasi, et meil oleksid treenerid, siis loksub ka muu paika. Kui treenereid pole, ei tule midagi. Ükskõik, kui palju raha sisse panna.

Kuid selleks ongi vaja tugevat Liigat, et konkurentsi tulemusena kõlbmatud välja praakida ja tõelised meistrid esile tuua. Kõikidel erialadel. Play-off on selles osas veel näitlikum igasugusest põhiturniirist. Aga just nüüd on need alanud...

Minu veerandfinaalseeria tulemuste prognoos.

CSKA – Nymburk 3:0
Siin pole palju kommenteerida. Tšehhi klubi üritab vähemalt ühes mängus armeelastele lahingu anda, kuid need katsed vaevalt edukalt lõpevad. CSKA jaoks on arvel iga puhkepäev enne Euroliiga Final Fouri ja nad soovivad seeria kiiresti lõpetada.

UNICS – Nižni Novgorod 3:1
Nii imelik kui see ka pole, on see seeria olemuselt lähemal isegi 3:2-le kui 3:0-le. Jõudude vahekorda see ei muuda, jutt on vaid üksikasjadest. Kindlasti üritavad nižnilased maksimaalselt piirata põhiturniiri resultatiivseima mängija Keith Langfordi tegevusvabadust, kuid põhimõtteliselt on UNICS-i võtmetegelased hoopis teised mängijad – Kostas Kaimakoglou ja Joaquim Colom.

Himki – Lokomotiv-Kuban 3:2
See on kõige põnevam ja ettearvamatum veerandfinaal, milles lähevad kokku Euroliiga TOP16 tiimid. Lisaks on see seeria õiguse eest kohtuda poolfinaalis CSKA-ga. Himkile annan eelise kahel põhjusel. Esiteks neil on rohkem staare, aga teiseks mõlgub Lokomotiv-Kubanil ikkagi mõttes Euroliiga Final Four, kus neil tuleb mängida kohe pärast Himkiga seeria lõppu. Tõsi, neid faktoreid ei tasu ka ülehinnata, võivad tekkida hoopis teised põhjused. Näiteks vigastused. Igatahes on selles paaris võimalik igasugune tulemus: alates 3:0st ühele poole kuni 3:0ni teisele poole. Kuid samal ajal on mõlemad meeskonnad sedavõrd tugevad, et vältida seisu 2:2 ja otsustavat kohtumist Himkis saab olema raske.

Zenit – Avtodor 3:1
Kaks tänavu esile kerkinud meeskonda, kellel on palju ühist, aga siiski... Zenitil on pikem pink ja minu arust huvitavam treener ning muidugi ka koduväljaku eelis. Lihtsamalt väljendudes: põhiturniiri viimane mäng oligi Zeniti jaoks sisuliselt play-offi veerandfinaal. Võita ühes mängus Lokomotiv-Kubani oli raskem kui nüüd seerias Avtodori.