Kus me ikkagi Euroopas oleme? Lev Tigai blogi

Milline on VTB Ühisliiga koht teiste Euroopa rahvuslike liigade seas? Õnneks pole sport kõige subjektiivsem asi. Seda tänu faktorile „tulemus tablool“, mis ei saa märkamatuks jääda – riskist jätta endast mulje kui täielikust idioodist – ka kõige suuremale kriitikule. Kui on juba olemas eraldiseisvad „tulemused tablool“, on neist võimalik tekitada ka matemaatiline summa, mida nimetatakse reitinguks. Seda tuleb teha lihtsalt mõistusega. Mitte näiteks nii nagu Euroopa jalgpallis.

Ma ei saa iialgi aru, miks pehmelt öeldes kaheldav süsteem, mille järgi UEFA jagab riikidele eurosarjade kohad, on mitte ainult kunagi välja töötatud, vaid juba aastakümneid kasutusel. Ehkki see sätestab, et alagrupis sajaprotsendilise tulemuse saavutanud, kuid play-off’i avaringi pidama jäänud võistkond võib riigi reitingusse anda suurema panuse kui teine, näiteks poolfinaali välja jõudnud klubi. Mehed, mis see on? Millele te mängite? Kas karikatele või punktidele?

Igaühele sporti vähegi tundvale inimesele on selge: ainus tõeline võistkonna või sportlase taseme näitaja on lõpptulemus. Lihtsamalt öeldes: saavutatud koht. Teekond, kuidas selleni jõuti, on teisejärguline. Seda enam, kui meie näite puhul käib jutt mitme tulemuse summeerimisest. Üks või teine klubi võib ühe või teise võistluse võite või kaotada vedamisest või mittevedamisest tulenevalt. Mida suurem on aga valik või arvesse minevate tulemuste arv, seda väiksemaks muutub juhuse osa lõppsummas. Ja veel üks tähtis asjaolu: lõpptulemuse ülimuslikkus aitab reitingu valemit järsult lihtsustada. Vältida neid tuhandikkohtasid pärast koma, mis ajavad normaalse inimese aju lihtsalt kärssama.

Ma sain sellest kõigest juba ammu aru. Isegi avaldasin oma versiooni korvpalliliigade reitingust oma 20 aastat tagasi, kusjuures seitsmekohalise tiraažiga väljaandes. Hiljem… unustasin, saatsin pikalt – ühesõnaga, olen süüdi.

Praegu on paras aeg korvpallireiting ellu äratada – kolmes eurosarjas just lõppesid alagrupiturniirid ja selgusid vahegruppide koosseisud. Niisiis, alustame reitingujuhendi formuleerimisest. Euroliigas toob iga esimesel etapil osalev meeskond oma rahvuslikule liigale 2 punkti, teisele etapile jõudmine 5. EuroCupil vastavalt 1 ja 2 (meenutan, et Euroliiga esimesel etapil välja langevad meeskonnad jätkavad EuroCupil ja nende „kahepunktiline“ staatus ei muutu), FIBA eurosarjas 0 ja 1. Rõhutan, et jutt ei käi liitmissüsteemist, vaid minimaalsest punktide arvust. Kui pääsesid Euroliigasse, kindlustasid riigile 2 punkti, TOP 16 sekka jõudes 5, aga mitte 2+5.

Ja ongi kõik. Väga lihtne. Allpool olevas tabelis on toodud maailmajao 10 tippliiga meeskondade tulemused hooaja 2015/16 eurosarjade esimesel etapil. Mulle näib, et need andmed vastavad ka hetke täiesti reaalsele jõudude vahekorrale. Just hetke. Täielik vahekord selgub kevadel, kus teeme koos teiega esiteks hooaja kokkuvõtte, teiseks vajadusel täiustame meie reitingusüsteemi ja kolmandaks ilmselt lisame sinna objektiivsuse huvides mõne eelnenud aasta. Alustame siis suure asja tegemist.

Juba praegust tabelit on real põhjustel mõtet vaadelda tähelepanelikult. On arusaadav, et suur kolmik Hispaania-VTB Ühisliiga-Türgi juhib ülejäänute ees soliidse edumaaga, kuid omavahel liigub praktiliselt võrdselt – siin seisab otsustav võitlus veel ees. Kuid pöörake tähelepanu Saksamaa klubide tulemustele! Tuleb välja, et Euroopa neljandaks on kerkinud nimelt Bundesliga, kuid mitte Kreeka oma suurklubide Olympiacose ja Panathinaikosega. Kuid ärgem kiirustagem. Neil klubidel jätkub oma kaaluka sõna ütlemiseks veel võimalusi.

Kuhu jõuab lõpuks VTB Ühisliiga? Vaevalt teisest kohast allapoole. Hoopis enamat: just seda sarja nimetaksin hooaega kokku võtva reitingu favoriidiks. Kuid ärgem rutakem sündmustest ette. Tuleme selle reitingu juurde tagasi näiteks aprillis, kui lõpevad Euroliiga TOP 16 mängud.

Rahvuslikud liigad eurosarjades 2015/16 pärast alagrupiturniiri

 * - Sulgudes on näidatud igas eurosarjas osalev klubide arv: Euroliiga + EuroCup + FIBA Europ Cup