Ilma sõbraliku viigita

VTB Ühisliiga traditsiooniline „Sõprade mäng“ tähendab meile, ajakirjanikele suurepärast võimalust võrrelda oma korvpallist arusaamist objektiivse reaalsusega. Te ei kujuta ette, kui kõrgel me oma fantaasiates väljaku kohal hõljume. Pärast viimastel sekunditel vastase kätemere vahelt imeviskega võidu saavutamist pole meie kujutlusvõimel üldse piire. Isegi endasse maksimaalselt kriitiliselt suhtudes arvame tõsiselt: kui meie kutsumus külvata sõnu poleks tore ja igavene, ei mängiks me kindlasti teisest-kolmandast vahetusmehest kehvemini, veidi harjutades kaunistaksime aga kindlasti enamiku Ühisliiga klubide algviisikut.

Sel hooajal muudetud „Sõprade mängu“ formaat pidanuks meist selle ogara mõtte nüüd ja alatiseks välja ajama. CSKA peaväljakule astusid kirjutajate ja rääkijate vastu inimesed, kes on korvpalliväljakul sooritanud kangelastegusid mitte unes, vaid ilmsi…

Kui Himki peadirektor Pavel Astahhov ongi pärast mängijakarjääri lõppu mõne kilo juurde võtnud, siis ainult juhtimistarkuse ja autoriteedi suurenemise tõttu. Kõik muu, eelkõige pehme ja täpne vise, on alles jäänud. Loodetavasti hoiavad kõrgemad jõud Himkit, kuid järjekordse vigastusteepideemia korral tean, kes peale peatreeneri suudaks pintsaku kergelt ja valutult mängusärgi vastu vahetada.

Pikk ja heasüdamlik Jiri Zidek võitis Euroliiga ja mängis NBAs, edasine on, eeldan, liigne.

Murdmatut võitlejat Tomas Pacesast ei soovita ma vihaseks ajada isegi siis, kui ta saab 70-aastaseks.

Oleg Fokin – Avtodori kooli esindaja. Need, kes pole näinud eelmise sajandi suurt korvpallivastasseisu Saraatov – Moskva, võisid sel hooajal veenduda, kelle kõigi vaim on selles karmis must-valges meeskonnas alles.

Ja Ühisliiga presidendi Sergei Kuštšenko näol ei saanud vastasmeeskond mitte niivõrd administratiivset ressurssi, kuivõrd kõva snaipri, kes teab pärast vahepealset komandeeringut laskesuusatamise juurde suurepäraselt, et möödalasu korral pole trahviringidega nalja.

Liiga peadirektori asetäitja Aleksandr Fedotov hõõrus käsi ning võttis oma meeskonna võidu ja isikliku resultatiivsuse peale kihlvedusid vastu. Kolm mängule eelnenud treeningul tabanud viset lennutasid ta kõrgele.

Oma võitlushüüuks „Lõunasöögi aeg!“ valinud ajakirjanikud püüdsid ellu viia oma treeneri Sergei Tarakanovi juhiseid, eelkõige palus ta mitte lasta vastasel kergeid korve visata.
Teie kommentaator unustas algviisikusse määramise rõõmutuhinas kohe, mida lubas meie kaitsekontseptsioon – ja hakkas vastaseid entusiastlikult taga ajama nii kolmepunktijoone taga kui ka korvi – ja mitte ainult enda oma – all.

Ainult Mihhail Davõdovi (toreda traditsiooni kohaselt oli legendaarne vilemees „Sõprade mängu“ üks peamistest tähtedest) juhitud kohtunikebrigaadi liberaalsus hoidis teda mängu esimese minuti lõpuks vigadega pingile maandumast.

Kaaslased kuulasid treenerid õnneks hoopis tähelepanelikumalt ega lasknud apsakaid läbi. Eelmistel aastatel läksid paljud neist väljakule omavahel võitlema „Kõige väärtuslikuma mängija“ tiitli eest, nüüd aga mobiliseeris ja distsiplineeris vastaste tase pastaka ja mikrofoniga töötavaid mehi. Astahhov tabas eemalt, Pacesas ja Fokin murdsid läbi, kuid Ühisliiga koondis ei kiirustanud otsustavat lööki tegema. Ajakirjanikud läksid vahel oma treeneri üllatuseks tänu Nikita Zagdai ja Anton Zimini tabamustele isegi juhtima.

Säärast tüüpi mängud lõpevad sageli sõbraliku viigiga, aga kui see ilmus 20 sekundit enne lõppu taas tabloole, ei tulnud kellelgi pähegi peatuda ja hakata õnnitlusi vahetama (Pacesas oigas pärast mängu riietusruumis: „Miks me ei hoidnud lihtsalt palli lõpuni ega mänginud viiki?!“). Ühisliiga meeskond läks võidu järele, kuid kaotas palli ning kahe sekundiga üle poole platsi jooksnud Zagdai ennetas korvi alt hetk varem sooritatud viskega lõpusireeni!

Mõistagi, meil vedas uskumatult. Raske on ettegi kujutada, millise keretäie andnuks tähtedest koosnev vastane Ilona Korstini juhtimisel, kui see oleks seatud ülesandeks. Aga revanšmängust me ei keeldu: igal ajal ja igas kohas teie teenistuses! Alati on meeldiv astuda väljakule koos kangelastega, kes on innustanud sind tööle planeedi Maa parima mängu auks.