Francisco Cruz:
Tõusin ühe aastaga VTB Ühisliigas uuele tasemele

VTB Ühisliigas pidevalt osalev Riia VEF ei suutnud jõuda play-off’i, kuid on üldiselt jätnud sel hooajal meeldiva mulje. Tähtede ja suurte rahaliste võimalusteta meeskond on pärast ebaõnnestunud hooaja algust ja treenerivahetust oma tabeliseisu oluliselt parandanud (veebruaris ja märtsis 9 mängust 4 võitu).
Riialaste edusammude juures on olnud tähtis tagamängija Francisco Cruzi särav mäng. Ühisliiga ajaloo esimene Mehhiko esindaja on kogunud mängus keskmiselt 13,9 punkti (kolmeste tabavus 40,7%), 5,0 korvisöötu ja 2,5 lauapalli.
VEFi mehhiklasest leegionär rääkis meie kodulehele antud intervjuus oma selgest spordialavalikust, tunnistas, et tal on VTB Ühisliiga klubisse sattumisega vedanud, tunnustas Läti korvpalli, rõõmustas kaasmaalase ja sõbra Paul Stolli edusammude üle Avtodoris ning leidis suurima erinevuse Mehhiko ja Krasnojarski vahel.

Rääkige endast – te pole sündinud kõige tuntumas korvpalliriigis, aga kuidas leidsite selle mängu?
Minu täisnimi on Francisco Javier Cruz Saldiva. Kodulinn Nogales asub USA piiri lähedal olevas Sonori piirkonnas. Ehkki Vaikse ookeanini jääb sealt kaks ja pool tundi autosõitu, on Arizonani ainult mõni minut jalutamist. Seetõttu on korvpall meie linnas populaarne. Võib öelda, et minu sporditee oli varakult määratud. Isa oli korvpallur ning minagi mängisin palli kätega paremini kui jalgadega. Sõitsin 16-aastaselt Denverisse, Abraham Lincolni kooli. Järgnesid Ameerika ülikooliliiga, kus mängisin kaks aastat Lääne-Nebraska ja kaks aastat Wyomingi ülikoolis.

Mängisite pärast NCAAd koduses Mehhikos ja Argentiinas ning äkitselt sel hooajal Euroopas, Riia VEFis…
See oli Carlos Frade tõttu (hispaanlasest treener, kes juhendas VEFi uue aastani – kodulehe märkus). Ta märkas 2014. aastal mind Hispaanias peetud MMil Mehhiko koondise mängudes ja jälgis mind terve järgnenud hooaja. Eelmisel suvel pakkus Frade võimalust mängida tema käe all Riias. Ma võtsin pikemalt mõtlemata asjad, tegin burrito tee peale kaasa ja astusin lennukisse (naerab). See on muidugi nali. Tean, et burritot ja teisi mehhiko köögi toite saab ka Euroopas probleemideta.
Olen asjade käigu üle õnnelik. Olen õnnelik, et tulin just VEFi, kus avanes võimalus mängida tugevas liigas tugevate vastastega. Kui mängid VTB Ühisliigas CSKA, Himki, Lokomotiv-Kubaani vastu, saad korvpallurina paremaks. On tore, et uude meeskonda õnnestus sisse sulada ja saada oma poisiks. Meil on VEFis suurepärane meeskonnavaim, igaüks on valmis teise eest võitlema.

Kui palju teadsite varem Lätist?
Absoluutselt mitte midagi, sest olin sündinud maailma teises otsas. Mehhikos teavad kõik Hispaaniat, Itaaliat, Saksamaad, Prantsusmaad, Suurbritanniat… Läti ja Baltimaad? Sellest polnud ma midagi kuulnud. Ma ei peljanud Riiga sõitmist, sest lihtsalt ei teadnud, mida oodata. Kuid esimesest minutist, mil Riia kesklinnas jalutasin, tundsin, et mulle meeldib siin. Ma ei salga, et alguses oli raske, lähedasi polnud kõrval. Kõik klubikaaslased võisid vabal päeval sõita oma pere juurde, aga reis Mehhikosse tähendaks peaaegu nagu Kuule. Tahan kasutada juhust ning lähiajal tuua lähedasi Lätisse ja Riiga.

Olete VEFi üks võtmemängijaid ja liider, kellele usaldatakse viimase rünnaku otsustav vise.
Tavaliselt öeldakse: sel mehel on suured ja raudsed… Te saite aru. Kuid peatreeneri usalduseta ei oleks midagi. Hooaja esimestel kuudel Carlos Frade ja nüüd Janis Gailitis usaldavad mind, nad on mu raudsetes närvides kindlad. Mina omakorda tunnetan meeskonna tuge ja püüan neid mitte alt vedada.

Mida andis ja annab teile kui mängijale esimene hooaeg Euroopa klubikorvpallis? Mille poolest erineb see Ladina-Ameerika omast?
Mehhiko liigas on palju häid mängijaid, paljud NBA kogemusega. Kuid erinevalt Euroopa korvpallist ja ka VTB Ühisliigast käib seal rohkem jookse-viska mäng. Euroopas on kõik üles ehitatud süsteemselt, korvpalli ennast peab mõistma. Ka selle, mitte veel täishooajaga, on minu mängumõistmine ja -lugemine oluliselt paranenud. Võib öelda, et olen jõudnud uuele tasemele. Selles on teeneid kahtlemata nii treeneritel, meeskonnakaaslastel kui ka vastastel.

Kas Läti on teid korvpalli mõttes üllatanud?
Jaa! Siin sünnivad ja mängivad kuratlikult andekad poisid. Mida tähendab ainuüksi praegu NBAs hiilgav Kristaps Porzingis. Läti koondisel on pikaks ajaks vedanud. Minugi klubikaaslaste seas on palju häid noori mängijaid, kes juba praegu tõestavad oma võimekust. Läti koondise peamine eelis seisneb selles, et on suur valik pikki, liikuvaid ja hea viskega mängijaid, kelle vastu on kaitses raske tegutseda. Loodan väga, et meie koondised, Mehhiko ja Läti oma esinevad suvel olümpia kvalifikatsioonis edukalt ja pääsevad Rio mängudele. Oleks tore mängida olümpial oma praeguste klubikaaslaste vastu! Seda enam, et nüüd tean mõnda kavalust, kuidas neid üle mängida (naerab).

Te pole VTB Ühisliigas enam ainus mehhiklane. Käesoleva hooaja käigus täiendas, ja edukalt, Venemaa klubi Avtodori koosseisu teie kaasmaalane Paul Stoll.
Rõõmustasin väga, kui sain teada, et Paul plaanib Venemaale mängima tulla. Oleme temaga head sõbrad ja endised klubikaaslased Mehhikos. Lisaks mängime aastaid koos koondises. Nii et kohtume ja suhtleme regulaarselt. Stoll võttis enne Avtodori tulemist minuga ühendust, et uurida VTB Ühisliiga ja selle klubide taset. Arvan, et ka minu soovitused aitasid tal otsustada. On tore, et ta on uues klubis hästi hakkama saanud ja jätkab erinevalt minust play-off’is võitlust meistritiitli eest.
Küll pole me Stolliga Euroopas sugugi ainsad mehhiklased. Meist tuntuim on tsenter Gustavo Ayon. Loodan oma järgmisel Euroopa hooajal kohtuda väljakul tema koduklubi Realiga.

Mehhiklased on head suhtlejad, kes armastavad ja toetavad oma kangelasi. Teil on sotsiaalmeedias väga palju jälgijaid…
Arvatavasti on minu populaarsus seotud sellega, et olen VTB Ühisliiga ajaloos esimene mehhiklane. Mängin pidevalt ka rahvuskoondises, seda võimalust ei lase ma kunagi käest! On meeldiv omada nii palju fänne. Loodan, et rõõmustan neid jätkuvalt nii klubi- kui ka koondisemängudes.

Mille poolest jääb käesolev hooaeg teile esmajärjekorras meelde?
Ausalt? See hullumeelne külm, mis võttis mind vastu peaaegu igal väljasõidul meeskonnaga. Jah, Krasnojarsk ega Helsingi pole Mehhiko (naerab).