Korvpallikeel. Ebasportlik ja tehniline viga, mees-mehe ja maa-ala kaitse

Meie koduleht esitleb rubriigi „Korvpallikeel“ seitsmendat osa. Selles rubriigis räägime korvpalliterminitest – spetsiaalsetest väljenditest ja žargoonist –, millest räägivad kõik korvpalli sees olevad inimesed. Iga väljendiga kaasneb näide video abil.
Projekti „Korvpallikeel“ seitsmendas osas vaatleme lähemalt nelja terminit: ebasportlik viga, tehniline viga, maa-ala ja mees-mehe kaitse.

Ebasportlik viga (ingl k unsportsmanlike foul)
Ebasportlik viga on mängijale vilistatud isiklik viga, kus ta kohtunike arvates ei püüdnud reeglitele vastavalt palli mängida. Vastasvõistkond teenib vabaviske või –visked
Tavaliselt määratakse ebasportlikud vead reeglite jämeda rikkumise korral, mis võib vastasele tuua kaasa vigastuse, samuti tahtliku vea korral olukordades, kus ründav pool võinuks suure tõenäosusega korvi saavutada. Näiteks määratakse vastav karistus kiirrünnaku takistamisel, kui vea teinud mängija on kaitsva meeskonna viimane mängija teekonnal korvi poole.

Tehniline viga (ingl k technical foul)
Tehniline viga on viga, mida pole esile kutsunud kontakt vastasmängijaga. See määratakse ebasportliku käitumise, vastase, kohtuniku või komissari poole ebasündsa pöördumise, ründavate või provotseerivate žestide, mängu venitamise, kohtuniku loata väljakule tulemise eest. Tehnilise vea eest määratakse vastasvõistkonnale vabavise, mille järel jääb pall samale võistkonnale ja pannakse mängu keskjoone juurest.
Tehnilisi ja ebasportlikke vigu aetakse sarnasuse tõttu sageli segamini. Tasub meeles pidada, et ebasportlikke vigu saavad ainult mängijad ja ainult mänguliste rikkumiste eest. Tehnilisi vigu võivad saada nii väljakul kui ka pingil olevad korvpallurid, samuti treenerid. Need on seotud mittemänguliste momentidega ning neid võib fikseerida nii siis, kui pall on mängus kui ka hetkel, mil aeg seisab.

Mees-mehe kaitse ja maa-ala kaitse (ingl k Man on man defence ja zone defence)
Korvpallis on mitu erinevat kaitse organiseerimise varianti. Neist populaarseim on mees-mehe (personaalne) kaitse. Selle kasutamisel katab iga kaitsva poole mängija ühte konkreetset vastast. Tavaliselt püütakse „hoolealuseid“ jagada mängija positsioonist lähtuvalt. Keskmängijaid katavad keskmängijad, suuri ääri suured ääred jne.

Populaarsuselt teine on maa-ala kaitse. Põhimõte seisneb selles, et iga mängija valvab kindlat talle väljakul usaldatud tsooni, mitte aga ei jälgi konkreetset mängijat nagu mees-mehe kaitse puhul. Sellel kaitseviisil on nii plusse kui ka miinuseid. See aitab säästa jõudu, varjab vähest atleetlikkust ja lubab kiirelt siirduda kaitsest rünnakule. Teisest küljest nõuab maa-ala kaitse väga ladusat koostööd ega ole efektiivne paljude snaipritega meeskondade vastu. Selle miinused on sageli suuremad kui plussid. Seetõttu kasutatakse tänapäeva korvpallis maa-ala kaitset enamasti lühiajaliselt ajutise või tagavaravariandina.