Korvpallikeel. Lay-up, Hüppeltvise, Alley-oop

Meie koduleht esitleb rubriigi „Korvpallikeel“ neljandat osa. Selles rubriigis räägime korvpalliterminitest – spetsiaalsetest väljenditest ja žargoonist –, millest räägivad kõik korvpalli sees olevad inimesed. Iga väljendiga kaasneb näide video abil.

Projekti „Korvpallikeel“ neljandas osas vaatleme lähemalt kolme terminit: lay-up, hüppeltvise ja alley-oop.

Sammudelt vise korvi alt (ingl k lay-up)
Lay-up on korvpallis üks levinumaid viskeid. Seda sooritatakse korvi lähistelt, liikumise pealt ja ühe käega. Klassikalises variandis saadetakse rünnakul olles pall ühe käega ülespoole, korvi langes see pärast vastu tagalauda põrkumist. Lay-up’id on reeglina tagamängijate leivaks, mõne erandiga sooritavad neid just nemad.
Lay-up’id muudab äärmiselt efektiivseks korvi lähedus. Kui mängija saab viset sooritada takistamatult, maandub pall peaaegu kindlalt korvis. Sellele vaatamata blokeeritakse lay-up’e sageli. Kaitsva meeskonna tsentrid püüavad vastaste „väikemehi“ segada ja sageli ka suudavad seda.
Lay-up’ide meistriteks võib pidada niisuguseid säravaid mängijaid nagu Nando De Colo, Keith Langford, Tyrese Rice ja Walter Hodge. Nad näitasid eelmisel hooajal korduvalt selle viske efektiivsust.

Hüppeltvise (ingl k jump shot)
Esimest korda kasutas hüppeltviset kaugel 1934. aastal Ken Sailors. Kaheksakümmend aastat hiljem on see nüüdisaja korvpalli kõige populaarsem vise. Selle sooritamiseks tõukab palli kahe käega hoidev mängija end väljakult lahti, tõuseb vertikaalselt õhku, tõstab käed koos palliga kõrgemale ja saadab randmeliigutusega valangu korvi suunas.
Hüppeltviset sooritatakse korvist kaugemalt. See oli pikka aega lühemate mängijate pärusmaa. Kuid koos ajaga ja uute tendentside tekkides omandasid selle viske ka ääre- ja isegi mõned keskmängijad. Seetõttu pole midagi üllatavat, et Sergei Monja, Valeri Lihhodei ja Andrei Vorontsevitš ei viska hüppelt tagamängijatest kehvemini.

Sööt korvi kohale (ingl k alley-oop)
Alley-oop on korvpalli üks vaatemängulisemaid viskeid. See sünnib ründava võistkonna kahe mängija tulemuslikus koostöös. Üks neist annab söödu korvi suunas, teine saadab palli hüppelt korvi, reeglina pealtpanekuga.
Esimesed alley-oop’id anti 1960ndate aastate keskel, selle elemendi leiutajateks loetakse vendi El ja Gerald Tuckerit, kes mängisid koos Oklahoma Baptistliku Ülikooli eest. Mängijate atleetlikkus kasvab iga aastaga ning nüüd võib praktiliselt igas mängus näha efektseid alley-oop’e.
Tasub märkida, et selle elemendi sooritamiseks on peale atleetlikkuse vajalik ka kahe mehe hea koostöö. Enamasti on söötja rollis mängujuht, täideviijaks aga pikk tsenter või hea hüppega ääremängija. Praktiliselt kõigis tänapäeva meeskondades on niisugust tüüpi mängijad olemas. VTB Ühisliiga eelmisel hooajal rõõmustasid fänne efektsete alley-oop’idega Miloš Teodosic ja Saša Kaun, Malcolm Delaney ja Anthony Randolph, Scott Machado ja Frank Elegar, samuti paljud teised.