MVP naasmine. Earl Rowland, keda igatseti taga

Moskva oblasti Himki jättis hüvasti Tyrese Rice’i ja Petteri Koponeniga, kuid leidis Earl Rowlandi näol kohe uue tähe – too mängis end Riia VEFi koosseisus 2012/13 põhihooaja MVPks. Dmitri Kolinov selgitab spetsiaalselt VTB Ühisliiga kodulehele, miks tegid himkilased õnnestunud käigu.

***
VTB Ühisliiga kaheksa aasta jooksul on keskmikel olnud palju tähtkorvpallureid, kes on esitanud tiitlipretendentidele väljakutseid. Ühed ei suutnud end täiel määral avada, teised piirdusid kahe-kolme eduka mänguga. Earl Rowlandiga oli VEFi ajal aga hoopis teine lugu. Ameeriklane teenis 2012/13 põhihooaja MVP tiitli, saades esimeseks (ja seni ainsaks) mängijaks Ühisliiga ajaloos, kes kogunud hooajal keskmiselt 5+ lauapalli ja 5+ korvisöötu. Lisaks sellele kerkis Riia klubi tema abiga täiesti konkurentsivõimeliseks alagrupis, kuhu kuulus kaks Euroliiga meeskonda (Žalgiris ja CSKA) ning VTB Ühisliiga finalist (Loko). 

Rowlandi edu saladuseks on tema alaline motiveeritus ja energia (ka mänguvälistes olukordades). Tema karjäär meenutab pikka teekonda, kus peakangelane otsib allaandmise asemel kogu aeg uut ja paremat – Earl pole kolledži lõpetamisest saati jäänud ühtegi meeskonda pidama kauemaks kui kaheks aastaks. Ta otsib pidevalt „trampliini“, mis aitaks teda uuele tasemele. Tema CVs on kolm kontinenti, Bulgaaria kodakondsus, 11 klubi, sealhulgas Euroliigas mänginud Hispaania klubi Unicaja ning EuroCupil edukalt esinenud Türgi klubi Banvit, kus Rowland mängis Dimitris Itoudise käe all, ja muidugi VEF, kust ameeriklasel on kindlasti soojad mälestused.

Himkisse siirdumine tähendab selle loo jätku. Uus riik, uus motivatsioon ja uus väljakutse, mille Rowland võtab rõõmuga vastu.

Enamikus klubides ei hoidnud Earl mitte ainult dirigendina palli pikalt enda käes, tegutsedes Euroopa korvpallile mitteomases stiilis, vaid oli ka peamine rünnakujõud. Kuid seejuures ei teki tunnet, et ta „tõmbab kogu teki enda peale“. Ta suudab ka efektiivselt sööta ja pallita tegutseda. Sellest tundis Himki eelmisel hooajal puudust. Kui Tyrese Rice veel suutis kohati leida Aleksei Švediga koostöö, siis hooaja 2014/15 Petteri Koponenist (Ühisliiga parim „kuues“ mängija!) ei jäänud midagi järele. 

Rowland pole agentide turul sama populaarne kui Rice, ta pole võitnud Euroliigat ja EuroCupi ega kerkinud mõlema võistluse finaali MVPks, kuid ta võib uutmoodi avada Aleksei Švedi, Sergei Monja ja teised tagamängijad. Tema olemasolul tunnevad teised end paremini. On tähtis, et ameeriklane ei pelga ka ise otsustava viske võtmist. Kogemuse, universaalsuse ja mänguklassi koosmõju peaks fänne rõõmustama ning mitte uustulnukas kahtlema panema.

Himki fänne erutab kõige rohkem ameeriklase vanus ja füüsiline seisund – Rowland pole enam noor ning oodata võivat vaid taandarengut. Kuid kõik unustavad, et eelmise hooaja parim snaiper Keith Langford on Earli eakaaslane, resultatiivsuselt teine mees Ryan Toolson kõigest aasta noorem. Miks peaks kahtlema mehes, kes tegi Iisraelis MVP-väärilise hooaja? Tema vaheltlõiked ja kiirrünnakud kuuluvad juba aastaid Euroopa liigade TOPidesse ning need ei kao kiiret mängu harrastavast meeskonnast ka eeloleval hooajal kuhugi.

Vaevalt nimetatakse Rowlandi praegu isegi Himki täheks number kaks. Aleksei Švedi ja Perry Jonesi NBA-kogemus torkab suurema osa karjäärist EuroCupi tasemel klubides veetnud mehe kõrval liialt hästi silma. Veelgi raskem on ette kujutada, et Himki uus mees võib taas kandideerida VTB Ühisliiga põhihooaja MVP tiitlile. Kuid söötmist armastavaid mängujuhte hindava Duško Ivanovici puhul on kõik võimalik. Montenegrolase endisi hoolealuseid võibki jääda üles lugema: Dimitris Diamantidis, Shammond Williams, Marcelinho Huertas, Pablo Prigioni, Jose Calderon. Koostöös selle treeneriga on kõik mängujuhid jõudnud täiesti uuele tasemele, kolm viimast liikusid ka ookeani taha. Seetõttu võib ka Earl ise oma üleminekut õnnestunuks hinnata. Ta pole veel töötanud nii nimeka juhendaja käe all (Banviti ajal polnud Dimitris Itoudisel veel nii kõva teenistuslehte) ega koos nii särava tähe nagu Aleksei Švediga.

See üleminek on kasulik ka Ühisliigale. Juba MVP naasmise fakt iseenesest peaks panema tavahuvilise mõtlema sellele, et ei tulnud mitte „järjekordne ameeriklane“, vaid kogenud korvpallur, kes on endiselt võimeline lööma rekordeid, esitama ilunumbreid ja mõjutama tulemust. Nõudlikud fännid tahavad Rowlandit kindlasti näha VTB Ühisliiga esimesel Tähtede mängul. Nende sekka kuulun minagi.

 

Dmitri Kolinov