Kas Kaasan saab oma Draymond Greeni? UNICSi perspektiividest

Eelmise hooaja hõbedameeskond Kaasani UNICS tegi suvel üleminekuteturul head tööd ning püüab hea kokkumängu abil kerkida taas tšempionaadi favoriitide sekka. Albert Hussainov analüüsis spetsiaalselt VTB Ühisliiga kodulehele kaasanlaste uut koosseisu ja sugugi mitte lihtsaks kujuneva hooaja eelseid mänge.

***
UNICS on oma ajaloo kõige tihedama ja keerulisema hooaja künnisel. Ainuüksi põhihooaeg toob 54 mängu (30 Euroliigas ja 24 VTB Ühisliigas), millest kergeks jalutuskäiguks kujuneb maksimaalselt 12.
Eelmisel hooajal sai UNICS EuroCupi mängudest küllalt kiirelt vabaks, kaotades juba 1/8-finaalis Zielona Gorale. Seejärel saadi koduliigas hakkama väsinud Loko ja Himkiga. Sel korral on kõik vastupidi! Iga Euroliiga voor tähendab lahingut, ees ootab palju raskeid üksteisele järgnevaid mänge:

- 3. novembril Istanbulis Bogdan Bogdanovici Fenerbahce ja 6. novembril Himki vastu.

- 5. jaanuaril Vitorias Shane Larkini Laboral Kutxa ja 8. jaanuaril Lokomotiv-Kubani vastu.

- 9.-26. veebruaril viis mängu graafikus Real – Himki – Nižni Novgorod – Panathinaikos – lemmikvastane CSKA.

Ja nii edasi. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas UNICS selle kõigega hakkama saab, kuid see tähendab ka suurt rõõmu ja vastutust! Kaasani Basket-halli tulevad kõik Euroopa suurklubid, keda fännid saavad oma silmaga vaadata.

On paras aeg vaadata, kas UNICS on suuremaks energiakuluks valmis.

Venelased

- Tagamängijad: Ponkrašov, Voronov, Karpuhhin, Habirov, Tukmakov
- Ääremängija: Antipov

Nagu ka eelmisel hooajal, on tähtis roll usaldatud Anton Ponkrašovile. Ta mängib pick-and-rolle ning annab käsu kombinatsiooniks „anna pall Keithile“, võimaluse korral võtab ka vastaste lühikesi mehi üks-ühe vastu ette. Vastastel veel pole midagi selle vastu, kui UNICSi rünnaku lõpetab just Anton ja sageli teda provotseeritakse selleks. Vastuseks viskab Ponkrašov keskpositsioonilt ja kaugelt madala protsendiga, vahel läheb paremini, kuid sageli on see probleemiks. See-eest kaitses on Anton uskumatult alahinnatud – need, keda tema valvab, kaovad enamasti radarilt. Mängukvaliteedilt on ta selgelt põhimees.
Teiste venelaste ülesandeks jääb üldiselt vahetusmängija osa. Nad hakkavad kaitses taga ajama kõige ohtlikumaid vastaseid, et liidrid jõudu ei raiskaks, rünnakul aga ootavad kolmesejoone taga, et neid vabaks jäetaks. Teistest rohkem peaks mänguaega teenima kaitsespets Jevgeni Voronov.
Üldiselt täidab vene leegion sama rolli nagu eelmistel aastatel – ei rohkem ega vähem kui rollimängijate kohad.

Võõrleegionärid

- Tagamängijad: Langford, Colom
- Ääremängijad: Clarke, Banic, Kaimakoglou, Williams
- Tsenter: Parahhovski

Peaaegu kõik eelmise hooaja meistrid on alles jäänud, see aga tähendab, et paljuski säilitatakse mullune, küllalt lihtne süsteem. Vaatasin selle artikli jaoks üle kahe kodus CSKA vastu peetud finaalmängu positsioonirünnakud: umbes 30% neist võttis Langford üksi vastase ette, 40% tähendasid Colomi ja Ponkrašovi ette võetud pick-and-rolle, 20% Kaimakoglou ja Ponkrašovi püüdeid võtta ette Teodosic ja De Colo ning 15% kõik muu, sealhulgas nüüdseks meeskonnast lahkunud Milaknise viskele viimine. Ehk 10 rünnakust 7 tähendasid lihtsaid tegevusi. Keith lülitus kohati Kobe Bryanti režiimi ning hispaanlane Colom on väga terav, aga minna samasuguse taktikalise joonisega uuele raskele hooajale vastu?
Veidi ärevaks teeb ka kahe suure ääre Banici ja Kaimakoglou füüsiline vorm. Nende esitused meenutavad sageli veteranide, kogemusel lähtuvat korvpalli, mis ei lähe kiire ja jõulise mänguga hästi kokku. Mõne mängu teevad nad hästi ära, kuid pikal teekonnal võivad osutuda nõrgaks lüliks.
Probleeme jätkus… ja UNICS tegi ratsukäigu, püüdes ühe värbamisega kõik lahendada. UNICSi noored skaudid jälgivad ilmselt kaasaja tendentse ja orienteeruti maailma säravaima meeskonna, Golden State Warriorsi järgi. Lausa on tehtud lõbus video, mis võrdleb UNICSi uustulnukat Coty Clarke’i Draymond Greeni endaga.

Greeni kogu uskumatu universaalsus on olemas ka Coty Clarke’il, mida video autorid ilmekalt tõestavad. Kui see on tõsi, lahendab UNICS ühe allkirjaga terve rea probleeme! Võtta laud maha ja algatada kiirrünnakuid, visata kolmeseid, võtta vastaseid üks-ühele ette, mängida kaitses nii tagameeste kui ka tsentrite vastu, abistada lühemaid, sööta… Kui olete näinud Greeni mängu, siis teate, et tema tegevusi võib pikalt üles loetleda, teda jätkub kõikjale. UNICSi mänedžerid näevad „igal pool“ ka Clarke’i.
Niisugune värbamine tähendab alati ka riski. Omal ajal tuli UNICSisse sama mitmekülgne, New York Knicksi kogemusega Anthony Bonner ning pärast hooajaeelseid mänge tundus, et nüüd on korras, tema on liider ja võidame kõiki. Lugu aga lõppes poolteise mängu, sügisdepressiooni, ärajooksmise ja kohtuga. Oli Kaasanis ka Itaalia liiga parim snaiper Joseph Forte, kuid välja tuli vähe. Kuid läks ka vastupidi: esimesel pilgul mittemidagiütlevad Lamarr Greer ja Terrell Lyday kujunesid suurteks õnnestumisteks. Vaatame, kuidas läheb Cotyga. Clarke’i ei valitud draftis ning ta ei kinnistanud kohta Boston Celticsis, teenides ainult kaks kümnepäevast lepingut. Ta on noor, täisjõus, lähemad aastad määravad tema karjääi saatuse ja kõik kaardid on tema käes.

Hooaja eel
UNICS on Türgis pidanud kohalike klubidega juba 4 hooajaeelset mängu.
Esimene David Blatti juhendatava Darüssafakaga veel füüsisetreeningute pealt. Türklased olid kiiremad, erinev mänguvalmidus torkas kohe silma, aga seda juhtub kontrollmängudes. Seis 93:59 polnud tähtsaim näitaja. Blatti töös on näha talle iseloomulikku intensiivsust, UNICS aga eksis palju. Clarke sai suure rolli, kuid polnud veel meeskonnapilti integreeritud.

Kolm järgmist mängu peeti tunduvalt hiljem, UNICS oli juba palju rohkem valmis. Besiktasi vastu saadi ette 21:6, kuid türklaste pressing ja tihe kaitse ning suur pikkuse ülekaal korvi all tegid oma töö (UNICSi ainus tsenter Parahhovski mängis Valgevene koondise eest). Lõpuks tulemus 62:73.

Järgmises mängus Tofasega ei saanud vigastuse tõttu osaleda kaasanlaste atleetlikem mees Williams, kuid see ei seganud UNICSil hooaja eel esimest võitu võtmast – 81:72.

Pühapäevase mängu Efesega jättis vahele ka Clarke ning UNICS mängis kõigest seitsmekesi. Voronov ja Karpuhhin said vähe minuteid, Habirov ja Tukmakov jäid pingile. Keith võttis traditsiooniliselt rünnaku enda õlule (21 punkti), Antipov aitas hästi (18), kuid UNICS kaotas ikkagi 68:75.

Nende mängude tulemusel saab teha järelduse, et UNICSi peamised rünnakulahendused on endiselt Colomi koostöö pikkadega ning Langfordi individuaalne meisterlikkus. Coty Clarke on väga mobiilne, saab kõik lahtised pallid, teravdab hästi mängu ja viskab eemalt, kuid tegutseb põhiliselt pallita ning on seni olnud mitte Greeni, vaid kaasanlastele tuttava Tariq Kirksay rollis.

Klubi

On huvitav, et muudatused toimuvad ka klubis. UNICSis otsustab üha rohkem asju klubi presidendi poeg Bogdan Bogatšov. Ta on noor, välismaal hariduse saanud mees – tõsine ja värskete ideedega korvpallifanaatik. Ta on energiline ja ambitsioonikas. Samuti on klubisse tekkinud turundusdirektori koht, kuhu kutsuti Permi Parmast Sergei Indeikin. Klubi saab ka uue pressiesindaja.
Tänavune hooaeg tähendab hiilgavat võimalust ümber sündida. Basket-hall täitus nullindatel aastatel, see auditoorium on ju alles jäänud. Ning linna peal on meeskonna nime taas kuulda.

Ennustus
Küsimusi leidub – kas ei jää atleetlikkust liiga väheks, kas mängumudel pole liiga lihtne, kuidas saab hakkama Coty Clarke? Kuid sel tšempionaadil tuleb hakata ameerikalikus stiilis kaasa elama. See tähendab mitte nõuda eneseületamisi kõigis 54 mängus, vaid võtta hooaega lihtsalt peona ja nautida Basket-hallis tasemel korvpalli. Kui veel õnnestub mõnda suurklubi lüüa, on lihtsalt suurepärane.

Albert Hussainov