Temur Datikašvili:
90ndatel öeldi mulle: mis korvpall, sõda käib?!

VTB Ühisliiga laiendab oma geograafiat – hooajal 2015/16 debüteerib Gruusia klubi Tbilisi Vita. Meeskonna ajalugu ulatub 90-ndatesse aastatesse, kuid klubi president ja projekti vedaja Temur Datikašvili elab olevikus ja ehitab ambitsioonikaid plaane tulevikuks. Ta rääkis meie kodulehele antud intervjuud Gruusia kodusõja aegsest keerulisest perioodist, meenutas Vita mängijaid ja tippaastaid, samuti eeloleva hooaja ootustest.

Rääkige klubi Vita loomisest – millest kõik algas?
Klubi sündis 1. augustil 1992. Aluse panid neli sõpra: Vladimir Dzidziguri, Ivane Šengelia, Avtandil Sakvarelidze ja mina. Meie nimede esimesed tähed – VITA – said ka klubi nimeks. Sel ajal puhkes riigis kodusõda, Tbilisis oli olukord väga raske. Neis tingimustes näis korvpallimeeskonna loomine millegi positiivse, helgena. Kutsusime oma sõpru ja ammuseid partnereid – treeneriteks Beso Liparteliani ja Zurab Tomaradze, mängima Niko Tšerkezišvili, Miša Kobešavidze, Šota Udzilauri ja Dudu Dadiani. Hiljem liitusid Levan Gegešidze, Gia Beruašvili, Ambrosi Ormotsadze, Goderdzi Kordzadze, Irakli Maisuradze, Tamaz Gigauri ja Irakli Homeriki. Niisugune oli Vita esimene koosseis.

Ja Vita tuli kohe oma esimesel hooajal Gruusia meistriks!
Tuleb öelda, et meie ilmumine oli kõigile ootamatu. Sõda käis, spordile polnud suurt kellelgi mahti mõelda. Mitu hiljutist korvpallurit oli rindel. Mäletan, kuidas Dudu ütles mulle: „Mis korvpall, sõda käib!“ Kuid nähes, kuidas meil õnnestus meeskond luua, liitus ta kohe. Vita pidas esimese mängu 4. novembril. Võitsime, aga tühjas saalis. Kirovi pargis asuv korvpallihall oli praktiliselt kõlbmatus seisukorras.
Sel esimesel hooajal õnnestus ometi moodustada oma sõpradest-tuttavatest fännigrupp, kus sada inimest. Nende juhti kutsuti „Kroškaks“ (pikkus 202 cm, kaal 150 kg), kes tõmbas linlaste tähelepanu. Tasapisi lisandus pealtvaatajaid ja tribüünid hakkasid täituma. Vita jõudis finaali, kus võitis paljudele üllatuseks Meranit, mille koosseisu kuulusid legendaarsed mängijad Nodar Korkia ja Paata Guraspauli.

Teie meeskond võitis ka kuuel järgneval aastal, kinnitades Gruusia liiderklubi staatust. Milline seitsmest tiitlist jäi enim meelde?
Iga võit on omamoodi kallis ja mälestustega… Meie teisel hooajal suutsime koju tagasi tuua tuntud gruusia mängijad Kahha Šengelia, Mamuka Turašvili, Kahha Baramidze. Mängude ümber oli suur ažiotaaž, valitses konkurents. Finaalis kohtus Vita Tbilisiga, kelle eest mängisid omal ajal NSV Liidu koondisse kuulunud tsenter, maailmameister Nikolai Derjugin ja tuntud snaiper Gia Sanadze. Too finaalseeria oli Gruusia korvpalli lähiajaloo parim. Kolmandas, otsustavas mängus oli Tbilisi spordipalees 14 000 pealtvaatajat, ukse taga veel 20 000. See oli Gruusia ajaloo väljapaistvaim mäng, mille võitsime 77:74.

Vitast käis 90ndatel läbi palju mängijaid. Kes oli teie meelest parim?
Kõik Vita mängijaid olid väljapaistvad korvpallurid. Ei oleks õiglane kedagi esile tõsta. Küll võin öelda, et omal ajal mängisid meie koosseisus 14-aastane Zaza Patšulia ja 15-aastane Vladimir Boisa. Samuti kaitsesid Vita värve legendaarsed Nikolai Derjugin ja Gela Darsadze… Terve Gruusia 90ndate korvpalli tuumik käis meie klubist läbi, selle baasil moodustati ka riigi koondis. Paljud Vita kasvandikud esindavad Gruusia korvpalli tänini kõrgel tasemel.

Seitse Gruusia meistritiitlit järjest võitnud Vita tegevus katkes seejärel pikaks ajaks. Mis aitas tänavu klubi uuesti luua?
Armastus korvpalli ja andumus meie, Vita projekti vastu. Omal ajal sundisid maal kujunenud poliitiline ja koos sellega rahaline olukord klubi sulgema. Kuid me koos sõpradega unistasime kõik need aastad uuesti alustamisest. Kahel viimasel aastal tõusis küsimus koos Levan Mikeladze ja Kahha Šengelia aktiivse osalemisega üha aktuaalsemaks. Gruusia korvpalliliidu asepresidendiks tõusnud Šengelia suutis seda protsessi elavdada. Tuntud korvpalliagent Mikeladze tuli oma noore mehe energiaga meie unistusele appi. Täna saan rõõmuga tõdeda: Vita on tagasi! Ja mitte ainult tagasi, vaid sai ka nii prestiižse võistluse nagu VTB Ühisliigas osalejaks. Vita on Gruusia viimaste aegade mastaapseim spordiprojekt.

Otsus Vita lülitamisest VTB Ühisliiga koosseisu võeti vastu hiljutisel Ühisliiga nõukogu koosolekul Moskvas. Kas teil oli ka kahtlusi? Millised muljed jäid teie esimeselt Liigaga seotud ürituselt?
Kahtlusi mõistagi oli. Kuid uskusime, et meie klubi ja Gruusia korvpall on seda tunnustust väärt. Tahan tänada Ühisliiga juhtkonda väga sooja vastuvõtu eest. Ausalt öeldes ei oodanud niisugust külalislahkust. Meid viidi kohe asjaga kurssi ja võeti korvpalliperre rõõmuga vastu. Eelmisel aastal ei osanud me niisugusel tasemel mängimisest unistadagi, see on meile suur samm edasi.

Millised on Vita eesmärgid VTB Ühisliiga debüüthooajal?
Ülesanded on kõige ambitsioonikamad. Tahame esineda väärikalt ja jõuda play-off’i, kaheksa parema sekka. Kuid see pole kerge. VTB Ühisliigas võistlevad väga kogenud, tugevad meeskonnad. Aga arvan, et kogume iga mänguga kogemusi ja kindlust. Meid peavad aitama koduseinad ja fännid. Loodan, et kõigil Vita kodumängudel koguneb 9000-lisse Tbilisi spordipaleesse täismaja.

Klubi mänedžmendi esimene otsus oli peatreeneri valimine – valik langes venelasest spetsialisti Pavel Googe kasuks.
Googe on noor ja ambitsioonikas treener, kel on olemas ka Gruusias töötamise kogemus. Vita juhtkond usaldab teda täielikult ning seob tema treeneriandega suured lootused. Peagi annab Googe teada oma abilistest. Samas tahaksin sügava austuse ja tänutundega meenutada Vita eelmisi treenereid: Beso Lipartelianit, Važa Mheidzet, Zurab Tomaradzet.

Praegu on täies hoos mängijate otsimine, uue meeskonna loomine. Millist korvpalli hakkab Vita mängima?
Meil tuleb võitluslik ja tugev meeskond. Peamine on anda endast kõik väljaku mõlemas otsas, nii kaitses kui ka rünnakul. Meeskonna koosseisu moodustavad Gruusia koondislased ja kuus tugevat välismaalast.

Olete eemalt näinud VTB Ühisliiga arengut. Milline mulje on jäänud sellest turniirist?
Kõik on lihtne. VTB Ühisliiga on üks juhtivaid Euroopas. Siin on tugev konkurents, igas mängus käib võitlus. Ükski superklubi ei saa enne mängu võidus kindel olla. Kõik see on kahtlemata huvilistele väga haarav.