Kohalt minema. 7 hooaja alguses üllatanud meeskonda

VTB Ühisliiga järjekordne hooaeg alles algas, kuid juba vähemalt kaks meeskonda kandideerib sensatsioonitiimi nimetusele. Tsmoki-Minsk sai suvel paar täpset täiendust ning on praegu tänu kaitse kokkumängule 3 võidu ja 1 kaotuse peal. Vähem ei üllata Nymburk (4-1), kus peatreeneri postile on naasnud Ronen Ginzburg ning uued säravad tegijad on Michael Dixon ja Howard Sant-Roos. Tšehhid mängisid juba üle ühe soosiku Lokomotiv-Kubani ning on valmis võitlema play-off’i koha eest.
Kas Tsmoki-Minsk ja Nymburk suudavad samas tempos jätkata põhiturniiri lõpuni?

Meie koduleht meenutab Ühisliiga 7 meeskonda, kes on eelmistel aastatel hooaja alguses üllatanud, vaatleb nende edu põhjuseid ning lisab, milline oli igaühe lõpptulemus.

Azovmaš, Ukraina

Hooaeg: 2011/12
Algviisik: Ratko Varda — Radoslav Rancik, Artur Drozdov — Ricky Minard, George Ewing.
Alustuseks: 3 võitu — 1 kaotus
Eelmine hooaeg tähendas Azovmašile tõelist läbimurret – meeskond jõudis paljudele ootamatult Final Fouri, kirjutades oma nime alatiseks Ühisliiga ajalukku. Kuid mariupollaste fännid pelgasid uue hooaja algust. Azovmašist oli lahkunud mitu võtmemängijat, sealhulgas põhihooaja MVP Ramel Curry, kes oli meeskonna aju ja süda. Peale selle võtsid vastased ukrainlasi nüüd tõsisemalt.
Ent Azovmaš üllatas taas meeldivalt. Uustulnukad George Ewing, Radoslav Rancik, Vladimir Golubovic ja Ricky Minard leidsid kiirelt oma rolli ja näis, et suutsid eilseid liidreid asendada. Pärast esimese mängu komistust Prokomi vastu mängis Azovmaš seejärel küllalt kindlalt üle Lietuvos Rytase, Nymburki ja Minsk-2006-e…
Lõpptulemus: alagrupis 6. koht (8 võitu – 8 kaotust)
Pärast stardiseeriat järgnes varsti ka ebaõnnestumisi. Mariupollased tegutsesid autsaiderite vastu kindlalt, kuid polnud alati valmis liidrite ehk otseste play-off’i pääsemise konkurentidega võrdselt heitlema. Pealekauba algasid probleemid tsentritega, ühel hetkel langes rivist Ricky Minard. Apoteoosiks kujunes kodumäng CSKMAga, kus ukrainlased suutsid visata ainult 37 punkti (Ühisliiga antirekord). Kõigile probleemidele vaatamata jätkas Azovmaš veel võitlust esikaheksasse pääsemise eest, kuid lõpusirgel ei jätkunud enam jõudu.

Astana, Kasahstan

Hooaeg: 2012/13
Algviisik: David Simon — Anton Ponomarjov, Branko Cvetkovic — Rawle Marshall, Jerry Johnson.
Alustuseks: 3 võitu — 1 kaotus
Ambitsioonikas Astana valmistas hooaja esimeses mängus üllatuse, mängides üle tugeva Lietuvos Rytase. Sellega ei piirdutud. Ameeriklaste kolmik Johnson, marshall, Simon leidis teiste mängijatega kiirelt ühise keele ja vedasid meeskonda. Järgnenud võidud Azovmaši ja Krasnõje Krõlja üle vaid kinnitasid, et eelseisev hooaeg võib Kasahhi klubile kujuneda eriliseks.
Lõpptulemus: 5. koht alagrupis (10 võitu — 8 kaotust), 1/8-finaali jõudmine.
Meeskonnal ei jätkunud stabiilsust – pärast säravaid koduseid võite järgnesid sageli võõrsil valusad kaotused. Kuid Astana suutis starditempot hoida, saada alagrupis 5. koha ja jõuda esmakordselt play-off’i. Kaheksandikfinaalis kohtuti hooaja teise avastuse VEFiga. Seeria saatuse otsustas lätlaste koduväljakueelis. Huvitava kokkusattumusena töötas siis riialaste peatreenerina praegu Astanat juhendav Ramunas Butautas.

VEF, Läti

Hooaeg: 2012/13
Algviisik: Antanas Kavaliauskas — Kaspars Berzinš, Will Daniels — Kristaps Janicenoks, Earl Rowland.
Alustuseks: 6 võitu — 2 kaotust
VEF võttis uue hooaja tooni kohe esimeses mängus, alistades Riias kindlalt tugeva Triumfi. Läti meistril õnnestus oma VTB Ühisliigas mängitud aja jooksul saada tugevaim koosseis just hooajal 2012/13, kuid seda tuli veel praktikas tõestada. Tšempionaat sai uue tugeva omanäolise meeskonna. Liikuv tsenter Antanas Kavaliauskas, universaalne äär Kaspars Berzinš, atleetlik Will Daniels, ohtlik snaiper Kristaps Janicenoks, tulevane Hispaania liiga täht Dairis Bertans ja fenomenaalne Earl Rowland, kellest sai põhiturniiri MVP, vedasid VEFi kindlalt edulainele. Ramunas Butautase hoolealused võitsid 8 esimesest mängust koguni 6.
Lõpptulemus: 4. koht alagrupis (11 võitu — 7 kaotust), play-off’is jõuti veerandfinaali
Riialastel jätkus sitkust jõudmaks väga tugevas alagrupis 4. kohale ja alistamaks play-off’i esimeses ringis tugev Astana. Edasise tee sulges veerandfinaalis nimekas Himki. VEFi liidritele hooaja jooksul langenud suur koorem, samuti arvukad vigastused ei lubanud lätlastel ühe soosikuga võrdselt heidelda. Kuid riialased jäid turniiri ajalukku ühe kõige eredama ja üllatavama meeskonnana.

Krasnõi Oktjabr, Venemaa

Hooaeg: 2013/14
Algviisik: Marcus Cousin – Cuthbert Victor, Igor Zamanski – Randy Culpepper, Willie Deane
Alustuseks: 3 võitu — 3 kaotust
Keegi ei oodanud Ühisliiga uustulnukalt midagi erilist. Kuid Volgogradi oli tagasi jõudnud suur korvpall ja koos sellega ka hasart – Krasnõi Oktjabrist sai koduseinte toel Ühisliiga tõeline fenomen. Mängiti Randy Culpepperi nimelist säravat ja resultatiivset korvpalli, debütant kujunes tšempionaadi kuumimaks meeskonnaks. Kõik algas Minskis, kus Krasnõi Oktjabri võitluslikkust kroonis uskumatu lisaajavõit. Projekti ambitsioonikas vedaja Dmitri Gerassimenko hakkas jahtima võite suurte üle ja play-off’i kohta.
Lõpptulemus: 8. koht alagrupis (8 võitu — 10 kaotust), koht kaheksandikfinaalis
Presidendi sõnad ei läinud tegelikkusest lahku – Oktjabr kindlustas põhiturniiri lõpusirgel play-off’i koha, lõpetades hooaja 8 võidu ja 10 kaotusega. Debütandi kohta suurepärane tulemus. Ehkki volgogradlased kaotasid kaheksandikfinaalis soosikule Lokomotiv-Kubanile, näidati endiselt oma alistumatut iseloomu ja ründavat korvpalli.

Donetsk, Ukraina

Hooaeg: 2013/14
Algviisik: Marco Killingsworth — Ben McCauley, Deniss Jakovlev — Bernard King, Giorgi Tsintsadze.
Alustuseks: 4 võitu — 1 kaotus
Kui aasta varem olid Donetski koosseisus suured nimed, siis hooajaks 2013/14 vahetasid ukrainlased strateegiat. Panus tehti kiirele korvpallile ja treenerite käekirjaga sobivatele mängijatele. Selle tulemusena kujunes meeskonna rünnak, mida juhtis Bernard King universaalse Marco Killingsworthi ja mitmekülgse ääre Ben McCauley abil, Ühisliigas tõeliselt tõsiseks jõuks, millega kõik pidid arvestama.
Lõpptulemus: 9. koht alagrupis (8 võitu — 10 kaotust)
Esimesest 5 mängust 4 võitnud donetsklaste tempo rauges seejärel veidi. Nad liikusid ikkagi kindlalt play-off’i kursil, üllatades vahel võitudega Jenissei ja Lokomotivi üle, kuid päris soosikute kilda siiski ei kuulunud. Hädad tulid sealt, kust keegi ei oodanud – klubi majandusprobleemid ei lubanud Donetskil võistlusel osalemist jätkata. Turniirilt lahkuti kolm vooru enne lõppu.

Krasnõje Krõlja, Venemaa

Hooaeg: 2014/15
Algviisik: Kervin Bristol — Kaspars Berzinš, Sergei Toporov — Viktor Zarjažko, Scottie Reynolds.
Alustuseks: 3 võitu — 2 kaotust
Enne hooaja algust ei pidanud keegi volgalasi tõsiseks jõuks. Nad kaotasid mitte ainult kõik võtmemängijad, vaid ka Lokomotiv-Kubani siirdunud peatreener Sergei Bazarevitši. Ka uute mängijate valik polnud eriti veenev. Vaatamata Euroopas tuntud David Jelineki ja Kaspars Berzinši värbamisele polnud enamik uustulnukaist seni oma potentsiaali realiseerinud. Seda üllatavam oli Krasjnõje Krõlje kindel algus. Boriss Sokolovski hoolealused võitsid viiest esimesest mängust kolm, ameeriklasest mängujuht Scottie Reynolds oli aga hooaja esimese kuu üks avastusi.
Lõpptulemus: 16. koht (7 võitu — 23 kaotust)
Kahjuks ei õnnestunud volgalastel eduteed jätkata. Liidritel puudus vääriline vahetus, pikal hooajal segasid Krõljat ka vigastused ja rahalised raskused. Samaaralased suutsid veel üllatada võitudega UNICSi, Jenissei ja Nižni Novgorodi üle, samas kaotati tabeli alumise poole meeskondadele. Hooaja jooksul lahkusid Samaarast kõik leegionärid ning kevadel tuli lõpetada praktiliselt noortega. Andekad venelased Aleksandr Gudumak, Jevgeni Fidii ja Viktor Zarjažko võitlesid kõigest jõust, kuid Krõlja langust peatada ei suutnud.

Kalev/Cramo, Eesti

Hooaeg: 2014/15
Algviisik: Frank Elegar — Rolands Freimanis, Gregor Arbet — Rain Veideman, Scott Machado.
Alustuseks: 3 võitu — 2 kaotust
Alguses vaatasid paljud vastased Kalevile ülalt alla – Eesti klubi polnud kunagi taevast tähti alla toonud ja kaotas liiga palju võõrsil. Kahe esimese mängu kaotused ainult süvendasid seda arvamust. Seda üllatavam oli meeskonna uuestisünd. Mängujuht Scott Machado leidis ühise keele Frank Elegariga, moodustades võimsa duo, Gregor Arbet kerkis Ühisliiga üheks tapvamaks snaipriks. Eestlased said pärast kaht komistust korraga kolm võitu järjest, kujunedes hooaja üheks avastuseks.
Lõpptulemus: 9. koht (13 võitu — 17 kaotust)
Edukas start laadis meeskonna emotsioonidega terveks hooajaks. Eestlased näitasid kvaliteetset korvpalli nii kaitses kui ka rünnakul. Machado, Elegar ja hooaja käigus liitunud Rolands Freimanis kerkisid erinevate mängude kangelasteks. Alar Varraku hoolealused võtsid turniiritabeli keskosas kindlalt koha sisse, liikudes play-off’i piirimail. Veel kolm vooru enne põhiturniiri lõppu näis, et just Kalev saab turniiri kevadisse staadiumisse viimase koha. Kuid kaotusteseeria ja Astana võimas spurt lükkasid eestlased üheksandaks. See ei vähenda oma parima Ühisliiga hooaja teinud kalevlaste teeneid.