VTB Ühisliiga president avalikustas Venemaa klubide eelarved

VTB Ühisliiga president Sergei Ivanov avalikustas täna Moskvas peetud spetsiaalsel kohtumisel meediaesindajatega 10 tšempionaadil osaleva Venemaa klubi eelarved.

Meenutame, et eelarvete avamine on Venemaa klubidele Liigas osalemise eelduseks. Numbrid tegi Sergei Ivanov traditsiooniliselt teatavaks ja kommenteeris neid kohtumisel ajakirjanikega. Nagu eelmiselgi hooajal, on eelarve suuruselt esimesel kohal CSKA – 1 836 700 000 rubla (37,7 miljonit eurot). Kõige rikkamate Venemaa klubide esikolmikusse kuuluvad veel Lokomotiv-Kuban (833 400 000 rubla ehk 17,1 miljonit eurot) ja Himki (685 100 000 rubla ehk 14,1 miljonit eurot).
Järgnevad: UNICS (550 000 000 rubla ehk 11,3 miljonit eurot), Jenissei (309 488 000 rubla ehk 6,4 miljonit eurot), Nižni Novgorod (279 329 000 rubla ehk 5,7 miljonit eurot), Spartak (259 100 000  rubla ehk 5,3 miljonit eurot), Krasnõi Oktjabr (191 750 000 rubla ehk 3,9 miljonit eurot), Krasnõje Krõlja (161 000 000 rubla ehk 3,3 miljonit eurot) ja Triumf (150 100 000 rubla ehk 3,1 miljonit eurot).

Lisaks avalikustati esmakordselt VTB Ühisliiga enda eelarve – sel hooajal on see 341 miljonit rubla (7 miljonit eurot).

„Venemaal pole ühelgi teisel spordialal avatud eelarveid,“ märkis Sergei Ivanov. „Me nõuame seda jätkuvalt kõigilt Venemaa klubidelt. Kõik peab olema läbipaistev. Seoses riigi keerulise majandusolukorraga langesid paraku kuue klubi eelarved. On meeldiv, et leidub klubisid, kes ei saa Venemaa riigieelarvest kopikatki – need on CSKA, Spartak, Krasnõje Krõlja ja Nižni Novgorod. Ülejäänud saavad eelarvest raha ühel või teisel moel. Olen alati pooldanud meeskondi, kes ei saa riiklikku raha.“

Vestluses ajakirjanikega vastas Liiga president ka praegu ja tulevikus võistlust puudutavatele aktuaalsetele küsimustele.

Auhinnafondist:
„Liiga eelarve põhiline kuluartikkel on auhinnafond. See on klubidele mõeldud raha. Meie Liiga on sellega alati silma paistnud ja kütkestanud. Klubid saavad VTB Ühisliigas rohkem auhinnaraha kui Euroliigas.“

Leegionäride limiidist:
„See küsimus on ammu läbi vaadatud, reeglid on 10 Venemaa klubi poolt ühehäälselt vastu võetud. Liigas endas pole ega saa olla mingeid limiite. Venemaa klubid hääletasid selle limiidi poolt, mis kehtib praegu: mänguks ei saa üles anda rohkem kui kuus välismaalast, korraga väljakule minevate mängijate limiit puudub.“

Liiga uustulnukast Krasnõi Oktjabrist:
„Mäletan, kui palju oli õelust ja, vabandage, pori, kui andsime eelmisel aastal Krasnõi Oktjabrile wild-card’i. Nüüd jõudis Krasnõi Oktjabr juba play-off’i. Aga neil on probleem: nad pole seni täitnud uue mänguhalli ehitamise kohustust. See on vaja ehitada kiiremini. Klubi on Venemaa tavasid arvestades erandlik. See on täielikult eraklubi – tema omanik on Dmitri Gerassimenko. Ta hoiab klubi käigus oma raha eest.“

Liigas osalevatest Ukraina klubidest:
„Ma ei tea, mis saab Ukraina klubidest Donetskist ja Azovmašist. Aega meil veel on. Arvan, et suvepoole küsimus laheneb. Loodan, et Ukraina klubid jätkavad VTB Ühisliigas mängimist. Mul on kahju Donetskist, kes, kui poleks olnud force majeure’i, jõudnuks play-off’i isegi põhiturniiri kolme viimase mängu kaotamise korral. Kuid klubi juhtkond teavitas meid kujunenud olukorrast: meeskonnast lahkusid kõik juhtivad mängijad, endisel tasemel jätkata polnud võimalik, ka ei saanud tagada kodustel mängudel turvalisust. Kahju, et nii juhtus. Donetskis oli hea meeskond.“

Liigas osalevatest välismaistest klubidest:
„Liigas mängivad välismaised klubid on kõigega rahul ega ole teatanud turniirilt lahkumisest. Neis on mõistlikud inimesed, kes ei aja segamini sporti ja poliitikat. Loodan, et asi selleni ei lähe. Sport ja poliitika on täiesti erinevad asjad.“

Slovakkia klubist Inter:
„Liiga peadirektor Andrei Širokov kohtus selle klubi juhtkonnaga, kes teatas soovist tulla järgmiseks hooajaks osavõtjate nimekirja. Peamine, mida nad vajavad, on finantsgarantii. Seda seni pole. Infrastruktuur on Bratislavas olemas ja see vastab kõigile tingimustele.“

Võistluse formaadist:
„Teoreetiliselt on võimalik moodustada 22 osavõtjaga VTB Ühisliiga. Aga see on piir. 10 Venemaa klubist kaheksa mängib eurosarjades. Mängude arvu pole võimalik suurendada. Arvestage, et meie sarjas mängivad meeskonnad põhiturniiril 18 mängu, lisaks play-off’is. Pluss 30 mängu EuroCupil või Euroliigas. Kui võistelda ringsüsteemis, tuleb juba põhihooajal 38 mängu – seda on palju. Üle oma pea ei hüppa.“