"Mistek Lukk". "Parima kaitsemängija" tiitli 10 kandidaati

VTB Ühisliiga nimetab põhihooaja lõpus traditsiooni kohaselt erinevate individuaalsete auhindade saajad. Eelmisel korral vaatlesime parema „kuuenda“ mängija kandidaate, nüüd on järjekord kaitsespetsialistide käes.

Nagu teada, on meeskonna edu aluseks ühtlane ja organiseeritud kaitse. Erilises hinnas on aga selles komponendis individuaalselt tugevad mängijad. Aktiivne pressing, kulbid ja vaheltlõiked, kaaslaste abistamine: kaitsespetsialisteide ülesanne ring on ääretult lai.

Meie koduleht toob tähestiku järjekorras välja 10 mängijat, kes kandideerivad sel hooajal „Mister Luku“ nimetusele.

Derrick Brown, Lokomotiv-Kubani ääremängija

Brown on saanud paaris Anthony Randolphiga kubanlaste kaitse tugitalaks. Liikuv ja atleetlik ääremängija sobib suurepäraselt Sergei Bazarevitši joonisesse. Ameeriklane abistab targalt kaaslasi ning aitab korvialust kontrollida. Brown lõikab Loko meestest kõige rohkem palle vahelt (mängus keskmiselt 1,3) ja on teisel kohal lauavõitluses (5,5), mis räägib tema vajalikkusest selget keelt.
 

Andrei Vorontsevitš, CSKA ääremängija

Ääremängija on sel hooajal teinud oma professionaalses arengus selge sammu edasi. Just Vorontsevitš on praegu Moskva meeskonna kaitse tugitala. Andrei universaalsus on vapustav. Ta ei anna alla üks-ühe vastu võitluses, aitab kaaslasi, tunnetab hästi, millal hüpata kulbi panemiseks või lauapalli haaramiseks, valib positsiooni õigesti. Vorontsevitš suudab edukalt katta nii ääri, tsentreid kui ka tagamängijaid. Ta suudab lühemate vastu jalgadega töötada ning ulatub tänu oma pikkusele viset segama. See kõik muudab venelase Dimitris Itoudise kaitseskeemi võtmelüliks.
 

Aaron Jackson, CSKA tagamängija

Jackson tuli CSKAsse särava snaiprina. Armeelaste ridades veedetud aja jooksul on ta oma tehnilis-taktikalist arsenali laiendanud. Moskvalaste punktide kogumise eest hoolitsevad teised mängijad. Aaron on aga rohkem tuntud hea personaalse kaitsjana, kui on vaja kasutada pressingut ja vastast eksima sundida. Tema suurepärane füüsis ja võitlejahing muudavad ta CSKA jaoks hinnatud kujuks, ta ei karda füüsilist kontakti.
 

Tarence  Kinsey, Nižni Novgorodi ääremängija

Ameeriklane on volgalaste kõige tihedam kaitsemees. Kinsey kuulub vaheltlõigete arvestuses Ühisliiga esikolmikusse (mängus keskmiselt 1,89). Kui Parahhovskist lähtuvalt on üles ehitatud meeskondlik kaitsetöö, siis Kinsey vastutab üks-üks mängu eest. Kui Ainars Bagatskis peab vastase snaipri maha võtma, annab ta kõige sagedamini selle ülesande just Tarence’ile. Pikad käed, sitkus ja kiirus teevad ääremängijast ebamugava vastase.
 

Dmitri Kulagin, Zeniti tagamängija

Veel hiljuti võtsid kõik Dmitrit kui ründava korvpalluri võrdkuju. Viimasel ajal on venelane arenenud ka teisel väljakupoolel. Praegu on juba raske hinnata, kummas elemendis on Kulagin kindlam. Näiteks saadab valge-siniste juhendaja Vassili Karasjov ta tihti just kaitseülesandega väljakule, nii juhtus näiteks hiljutises mängus UNICSiga. Kulagin pidi normaalaja lõpus ja lisaajal Curtis Jerrellsit aktiivselt segama ja venelane tuli ülesandega suurepäraselt toime.

Artjom Parahhovski, Nižni Novgorodi keskmängija

Parahhovski ja Nižni Novgorodi kaitseskeemi vahele saab panna võrdusmärgi. Tema kaitsekohustuste hulka kuulub oma kolmesekundiala puhtana hoidmine. Ta läheb sellest välja harva, „alas“ tunneb hiiglaslik valgevenelane end täieliku peremehena. Ta ei lase vastaste tsentritel mängida, aitab kaaslasi, takistab tagamängijate läbimurdeid ja on Ühisliigas pandud kulpide üks liidreid (mängus keskmiselt 1,91).
 

Anthony Randolph, Lokomotiv-Kubani ääremängija

Kui Krasnodaris värvati Randolph, suhtuti tema kaitsevõimetesse skeptiliselt. Kuid hooaeg on pannud kõik oma kohale. Ameeriklane on Sergei Bazarevitši skeemides leidnud oma koha nii kaitses kui ka rünnakul. Vahel jääb tal võimsusest puudu, kuid mees kompenseerib seda pikkuse, pikkade käte ja hüppega. Kui Randolph on korvi all, peavad vastased oma tavapärastest skeemidest loobuma. Pole juhuslik, et ameeriklane on Ühisliiga parim visete blokeerija (mängus keskmiselt 1,95).
 

Janis Timma, VEFi ääremängija

Timma on käesoleva hooaja üks avastusi. Noor lätlasest ääremängija on arenenud pikkade sammudega, teda iseloomustab universaalsus. Atleetlik ja füüsiliselt tugev „number kolm“ suudab võidelda pikkadega ega jää kiiruses alla lühematele meestele. Ta suudab pidada korvi all kontaktset võitlust ja nopib lauapalle, mängulugemine aitab lõigata palle vahelt. Janis on üks vähestest VEFi mängijatest, kelle hooaja +/- saldo on positiivne.
 

D'or Fischer, UNICSi keskmängijа

Keskmängijast on saanud UNICSi kaitse võtmekuju. Jevgeni Pašutini süsteem baseerub liikuvusel, sagedasel kohtadevahetusel, aktiivsel abistamisel, sageli minnakse vastastele kahekesi peale. Siin lähebki Fischerit vaja. Kogenud ameeriklane suudab valida õige positsiooni ja tegutseda muutuvates olukordades õigesti. Ta on endiselt heas vormis, ta suudab tulla välja ka kolmepunktijoonele ja siis naasta korvi alla. Loomulikult baseerub UNICSi kindel kaitse meeskonnatööl, kuid Fischerita väheneb selle efektiivsus märgatavalt.

Tyler Honeycutt, Himki ääremängija

Ameeriklane on end näidanud mitmekülgse mängijana. Väljapaistva füüsisega Honeycuttilo on Himkis tähelepanuväärne roll. Ta lisab kaitsesse jõudu ja võimsust. Tema mäng kujutab endast segu pikkade ja lühemate korvpallurite omadustest. „Number kolmena“ läheb ta hästi lauda, samas lõikab palju palle vahelt, mis aitab kiirrünnakuid sooritada. Sageli paneb Honeycutt vastaseid demoraliseerivaid efektseid kulpe.