Ivan Viktorov:
Mäng CSKAga - nagu poolunes

Hiljutise supermängu Nižni Novgorod – CSKA üheks peakangelaseks tõusis paljudele ootamatult volgalaste noor tagamängija Ivan Viktorov. Venelane kogus 16 punkti ja eksis mängust ainult ühel viskel.
Ta jagas meie kodulehele antud intervjuus võidujärgseid emotsioone, rääkis Ainars Bagatskise korraldustest, nimetas oma eeskujud ja selgitas Nižni Novgorodi fenomeni.

Millised ülesanded saite Ainars Bagatskiselt enne, kui läksite nii tähtsas mängus väljakule?
Ainars palub igal treeningul mul visata ja võimalusel murda läbi. Enne seda mängu ei rääkinud ta mulle midagi ega andnud personaalseid juhiseid. Ma ei osanud oodata, et saan väljakule kohe alguses, kui seis on võrdne.

Arvatavasti ei osanud te oodata, et kerkite lõpuks Nižni suurimaks korvikütiks…
Siin pean esmajoones tänama meeskonnakaaslasi, sest palju sõltus neist. Nad leidsid mind õigeaegsete söötudega, mil keegi mind ei takistanud ja sooritasin kõik oma visked vabana. Suurem teene on meestel, kes mind treeningutel alati toetavad. See sisendab kindlust ja kui lähen nendega koos väljakule, tunnen, et olen osa ühtsest tervikust.

Paljud nimetavad teid mängu X-faktoriks. Kas olete nõus?
Elan siiani seda mängu üle. Ärkasin täna alles lõunaks. Magasin terve öö halvasti, ausalt öeldes näis, et see kõik vajus mulle peale. Mäng CSKAga, seda enam niisugune, see oli nagu poolunes. Ma ei tea, kas olin X-faktor… Tegin ainult oma tööd.

Kuidas sattusite Nižni Novgorodi?
Mängisin Peterburi Spartakis, kuid klubil tekkisid rahalised raskused ja pidin otsima uue meeskonna. Sõitsin Venemaa juunioride koondise juurde ja sel ajal agent ka helistas. Ta teatas, et Nižni on minust huvitatud. Sõitsin siia ühe eesmärgiga – pääseda meeskonda, ja olen treeneritele tänulik – nad nägid mu potentsiaali ja andsid võimaluse.

Kuidas aga üldse korvpalli juurde jõudsite?
See oli pigem vanemate valik, nad olid sportlased, tegelesid ujumisega. Alguses käisin basseinis, aga seal mulle eriti ei meeldinud ja otsustasime korvpalli kasuks. Esimese treeneriga klappis kõik, meeldisid treeningprotsess ise ja mitmekülgsed harjutused. Mängudest sain üldse kaifi. Korvpallis olevad võitlustuhin ja võidusoov – see kõik köitis mind tugevalt.

Kas teil on eeskujud?
Püüan igaühelt midagi võtta, aga kui rääkida NBAst, siis Dwayne Wade. Euroopa korvpallist Jevgeni Voronov. Mulle meeldib, kuidas ta tegutseb kaitses, tema agressiivsus, millega ta väljakule astub. Esmajoones köidavad mind kaitsest lähtuvad mängijad. Ka oma mängu ehitan esmajoones üles agressiivsele kaitsele ja kiirrünnakutele.

Milles seisneb Nižni Novgorodi fenomen? Meeskond uueneb igal suvel, aga kandideerib jätkuvalt kõige kõrgematele kohtadele.
See on meeskonnakeemia. Eelmisel hooajal, kui tulin Nižnisse, vaimustas mind klubi ühtsus, mida tunnetab kõiges. Sääraste kaaslaste kõrval on meeldiv mängida. Nad toetavad kogu aeg, pole jagunemist välismaalasteks ja venelasteks, me kõik sõbrustame. Arvan, et kõik tuleneb sellest.

Millise meeskonnakaaslasega suhtlete kõige enam?
Ilja Popoviga. Tulime koos Peterburi Spartakist. Ent meeskonna sees on kõik sõbrad ning suhtleme mitte ainult treeningutel, vaid ka vabal ajal.

Nižni peab järgmise mängu veel ühe favoriidi, Himki vastu. Kuidas valmistute selleks heitluseks?
Eelmisel hooajal valmistusin enne iga mängu konkreetse vastase vastu ja sellest tekkis ärevus. Praegu püüan sellele mitte eriti mõelda. Kuid olen valmis väljakule minema ja meeskonda aitama!