Himki - CSKA: Švedi kannatused. Lev Tigai blogi

Kahe tugevaima VTB Ühisliiga ja Venemaa klubi (ehkki ei Krasnodaris ega Kaasanis nõustuta selle formuleeringuga) tänavuse hooaja kolmas kohtumine üldiselt õigustas kõrgeid ootusi, ehkki sel korral sai CSKA Himkiga hakkama ilma tasavägise lõputa. Oli palju ilusat ja palju võitlust – jätkus ka vahedaid taktikalisi nüansse.

Tähelepanu keskmes oli mõistagi Aleksei Švedi kuju. Ta oli nende meeskondade eelmises (detsembri lõpus Euroliiga raames) peetud mängus visanud armeelaste vastu 28 punkti ning viimastel sekunditel ka võidukorvi. CSKA peatreener Dimitris Itoudis on hea mäluga mees. Ta ei unustanud toda kohtumist ja valmistus uueks nii, nagu peab. Himki liider pidi esimestest sekunditest saati mängima üle mitte kedagi CSKA tagameestest, vaid ääremängijat Nikita Kurbanovit, kes on esiteks Švedist 4 sentimeetrit pikem ning teiseks pole tal kiiruse ega hüppega mingeid probleeme. Ühesõnaga saatis Itoudis Švedi vastu kõrge personaalse „katuse“, kust üle visata pole kerge isegi niisuguse kaliibriga snaipril.

Ta ka ei visanud – viis kolmest, null tabamust. Lisaks piisavalt kiiresti tehtud kaks isiklikku viga (siin võib osutada Rimas Kurtinaitise poole põhjusel, et ta ei otsinud mingeid vahetusi, vaid sirgjooneliselt usaldas Švedile De Colo katmise – tõsi, Himki juhendajal pole kaugeltki nii rikkalikku personaalsete kaitsjate valikut kui Itoudisel), mis sundisid ta edaspidi mõnelgi korral plaaniväliselt pingile kutsuma.

Seejuures ei saa öelda, et Šved alistunuks ja lasknuks käed rüppe – mitte mingil juhul. Ta jätkas CSKA korvini viiva tee otsimist ja sooritas mitu ilusat läbimurret, mida tavaliselt, kui ka teeb, siis erilise entusiasmita. Aga see juhtus juba siis, kui initsiatiiv oli armeelaste käes. Oma esimesed punktid viskas Šved alles teise veerandi keskel (ning esimesel oli Himki seejuures visanud 30!), esimese korvi mängust aga juba pärast suurt vaheaega.

Ei hiilanud ka teine Himki tähtmängija Tyrese Rice, kes lisas Švedi 5/0-le kolmesejoone tagant 4/0. Detsembrikuise 50 asemel piikrdus see superpaar 26 punktiga (CSKA-l tõi juba Kurbanov üksi 16!). Lisaks tundis Moskva oblasti meeskond puudust Dmitri Sokolovist, kes oli küll pingil, kuid mängu vigastuse tõttu ei tulnud. Meenutan, et eelmises armeelastega peetud mängus (ka siis oli Himki tagaajaja osas) pani just Sokolov korvi all reeglite piiril ja kohati seda ka ületades püsti sellise hakklihamasina, kus murdusid ka kogenuimad CSKA mängijad.
Sel korral polnud Himki ridades säärast gladiaatorit. Meeskonna uus tsenter Josh Boone küll kinnitas oskust võidelda lauapallide eest. Kuid võimekus koos sellega ka „puhastada“ korvialune, pildudes vastaseid küünarnukkidega kahte lehte laiali – nõustute, on kaks erinevat asja.

Ja ongi kogu lühike CSKA võidu peamiste põhjuste ülevaade. Armeelased kinnistusid ilmselt lõplikult põhiturniiri tabeli esimesel kohal. Himki langes kolmandalt kohalt neljandaks, mis jätab alles hüpoteetilise ohtliku võimaluse, et uuesti kohtutakse armeelastega juba poolfinaalis. Kuid Moskva oblasti meeskonnal on veel piisavalt aega Zenitist uuesti möödumiseks (üsna varsti, 18. veebruaril kohtuvad nad omavahel Peterburis) ja esikolmikusse naasmiseks.

Tähelepanu tõmbab ka märgatav kolmevõiduline vahe viimasel play-off’i kohal asuva Nižni Novgorodi ja 9. kohal paikneva Krasnõi Oktjabri vahel. Kui esikaheksa ka pole veel selgunud (meeskondadel seisab põhiturniiril ikkagi veel ees 10-16 mängu), siis on nad vähemalt selgelt eraldunud.