27aprill
Artjom Zabelin:
Avtodor võib play-offis kära teha!
Saraatovi Avtodor, kes mitu korda parandas meistrivõistluste resultatiivsusrekordit, parandas oma mullust tulemust Ühisliigas ja lõpetas hooaja 6. kohaga. Peagi selgub, kellega volgalased veerandfinaalis kohtuvad, kuid juba praegu võib öelda, et Avtodori vastasel ei saa olema kerge.
Saraatovlaste kiires ja resultatiivse korvpalli tulemusena avanevad mitmed mängijad uuel viisil. Nii suutis ka venelasest keskmängija Artjom Zabelin, kes taastus raskest vigastusest, tõusta Avtodoris uuele tasemele.
Intervjuus meie veebiküljele rääkis Zabelin Saraatovisse naasmisest, Avtodori resultatiivsusrekorditest, konkurentsist Artjom Klimenkoga ja soovist panna end proovile Venemaa koondises.
Alustasite oma karjääri Avtodoris Avtodoris, aga nüüd naasesite endisesse koduklubisse pärast 7-aastast vaheaega ja pidasite karjääri parima hooaja. Millest oli see tingitud?
Jah, naasesin koju. Avtodor kutsus mind pärast tõsist vigastust, aitas koguda vormi ja enesekindlust. Ei arva, et see on silmapaistev hooaeg, aga mängin hästi. Suuresti on see meeskonna teene, meil on tekkinud suurepärane tiim.
Vaatamata võimsale kehaehitusele on teid tihti esitletud kui ääremängijat. Aga kelleks peate end ise: kas jõuliseks ääreks või uue formatsiooni keskmängijaks, kes liigub hästi ja omab kaugviset?
Mind ei peaks määratlema mingi kindla positsiooni põhjal. Võin mängida nii keskel kui ka number nelja kohal, sõltuvalt sellest, mida meeskond hetkel vajab. Positsioon pole oluline, püüan teha väljakul seda, mida minult nõutakse.
Tunnete end Avtodori kiires korvpallis kui kala vees?
Kasvasin üles Avtodoris ning kahtlemata tunnen hästi klubi stiili, mis pole juba mitme aasta jooksul muutunud. See on särav ja vaatemänguline stiil, mis meelitab ka pealtvaatajad tribüünidele. Lisaks on see tegus stiil, mis annab hea tulemuse. Võin öelda, et mulle see sobib, arvan, et enamikele teistele mängijatele samuti. Sellise stiiliga on kergem ja meeldivam mängida, sest teame täpselt, mida meilt oodatakse.
Milles seisneb saraatovlaste fenomen? Alistas ju meeskond sel hooajal kolm korda resultatiivsusrekordi. Miks just praegusele meeskonnale oli selline saavutus jõukohane, aga mitte mullusele tiimile koos Courtney Fortsoniga? Või Himkile ja CSKA-le, kelle koosseisus on palju eredaid ründemängijaid?
Tõenäoliselt on asi selles, et kujunes suurepärane kollektiiv, kus keegi ei tõmba tekki enda peale. Kõik jagavad palli kõigiga ja saavad koos mängust naudingu. Seepärast spurdime alati kohe ette ega peatu isegi siis, kui mängu saatus on juba otsustatud, jätkame samas stiilis lõpuni.
Avtodor, kes võistleb VTB Ühisliigas teist hooaega, parandas mullust tulemust, saades põhihooajal 6. koha. Millised on lootused play-offis? Millised on saraatovlaste trumbid heitluses turniiri soosikutega?
Et meeskond parandas mullusega võrreldes oma kohta, on juba saavutus. Tore, kui klubi areneb.
Praegu oleme võimelised heitlema võrdselt ja vastu hakkama sisuliselt Ühisliiga igale meeskonnale. Teatud õnne korral võime play-offis kära teha.
Avtodori peamised trumbid on kiirus ja ettearvamatu mäng. Püüame üllatada vastaseid ja jõuda tabelis võimalikult kaugele.
Teie positsiooni konkurent Artjom Klimenko on ilmselt ka treeningul teie peamine sparringupartner. Milles peituvad selle andeka keskmängija plussid, millest jääb tal aga veel puudu?
Ma ei ütleks, et meil on Klimenkoga terav konkurents. Saame mänguminuteid enam-vähem võrdselt, toome meeskonnale sarnast kasu. Vahel oleme väljakul ka koos, seega ei konkureeri otseselt ühele positsioonile.
Klimenko füüsilised eeldused ja korvpalli IQ võimaldavad tal mängida kõrgeimal tasemel. Ta on noor mängija ja ilmselt peab juurde panema vaimse poole pealt. Artjom peab uskuma sellesse, et platsil teeb ta kõike kõige paremini.
Neli aastat tagasi loeti teid Venemaa üheks andekamaks pikaks, kuid te ei saanudki võimalust end proovile panna NBA-s. Mida soovitate Klimenkole ja teistele noortele palluritele? Kas lennata esimesel kutsel USA-sse või minna juba siis, kui teatud mänguminutid on samuti garanteeritud?
Leian, et kui NBA-st kutsutakse, tuleb kohe minna. Koju tagasi võib alati tulla. Aga võimalust mängida maailma parimas liigas ei teki tihti, seda peab kasutama.
Kui suurt rolli mängis teie elus Vladimir Rodionov?
Raske oleks meie klubi presidendi Vladimir Jevstafjevitši rolli minu korvpallielus üle hinnata. Rodionov juhtis mind profisporti, õpetas palju seda, mida praegu oskan. Olen talle tänulik.
Te omate suurepärast kolmepunktiviset ja vabaviset. Mida soovitate teistele keskmängijatele, kes terve karjääri piinlevad vabaviskejoonel? NBA-s tehakse selliste mängijate vastu meelega vigu, et saada palli valdamine endale... Kuidas suhtute taolisse „Hack a Shaq“ stiili?
Ega minagi sel hooajal hästi vabaviskeid tabanud, ilmselt olin Avtodori teistest tsentritest kehvem (tegelikult Artjom alahindas end – tema näitaja 72,7% oli keskmängijaist parim – toimetaja märkus). Seepärast pole kindel, kas minust on õiget soovitajat, ise peaksin ka paremini viskama.
Mis aga puutub „Hack a Shaq“ taktikasse, siis sellesse suhtun pooldavalt, sest mängus on kõik vahendid head. Kui see pole jõhkrus ning on reeglitega lubatud, siis miks mitte kasutada sellist meetodit mängu võitmiseks?
Mängisite CSKA-s, „Lokos“, Peterburi Dinamos, Spartak-Primorjes ka Krasnõje Krõljas – kõigis neis klubides mängisid tihti juhtivat rolli leegionärid. Kes jäi teile enim meelde kui professionaal? Kes aga oli kõige huvitavam mängija?
Tõelised profid olid J.R. Holden ja Trajan Langdon CSKA-s. Need mehed tegid rahulikult oma tööd eeskujulikule hindele. Külmaverelised mängijad, kes kõige raskemates olukordades pead ei kaotanud.
Kõige huvitavamaks nimetaks Julian Wrighti, kellega ristusid teed Krasnõje Krõljas – ta on lõbus inimene erilise, kuid samas efektiivse mängumaneeriga. Mängeldes tõi ta meeskonnale tohutut kasu.
Avtodoris said leegionärid kiiresti omaks. Chappell, Peterson, Brooks ja Stoll on tõelised publiku lemmikud. Tänu millele sai see võimalikuks?
Märgin veelkord, et meil on sel hooajal väga hea kollektiiv. Kõik leegionärid on suurepärased inimesed, kellega koos on meeldiv mängida.
Saraatovi tribüünidel valitseb eriline õhkkond. Seda teab iga inimene, kes Avtodori kodumängul viibinud. Publik sunnib mehi jooksma ette ja näitama oma parimat mängu. Aga hea mängu eest makstakse oma armastusega.
Kuigi Venemaa koondis jätab eelseisva olümpiaturniiri vahele, leiavad paljud, et tekkimas on väga hea noorte järelkasv. Keda tõstaksite esile VTB Ühisliiga ja Noorteliiga mängijaist?
Ei saaks öelda, et jälgin noori hoolikalt. Rohkem tean neid, kellega koos treenin. Esmajoones on see Artjom Klimenko, aga Avtodori noortemeeskonnast Juri Trubin ja Agassi Tonojan, kes juba osalevad ka põhikoosseisu treeningutel. Tean, et noorteliiga üks paremaid mängijaid on Anton Astapkovitš CSKA-st.
Olete lülitatud Venemaa koondise laiendatud nimekirja. Millise tundega lähete koondisse?
Erinevatel põhjustel pole mul seni õnnestunud debüteerida Venemaa põhikoondises. Kuid tahaksin väga sinna koosseisu mahtuda ja teen selleks kõik endast oleneva. Loodan, et konflikt Euroliiga ja FIBA vahel laheneb ning koondis saab osaleda EM-võistluste valikmängudel.