Poolfinaalide kokkuvõte

Meie koduleht võtab kokku VTB Ühisliiga poolfinaalid, meenutades nende kõige säravamaid sündmusi ja kangelasi.

CSKA - Himki. Taaskehtestamine

Seeria seis: 3-0

Resultatiivseimad mängijad: CSKA – Miloš Teodosic (20,3 punkti), Himki – Aleksei Šved (20,0 punkti)

Matši käik
Seeria võtmefaktorina näis CSKA seisund pärast triumfiga lõppenud, kuid koos sellega igas mõttes palju energiat nõudnud Euroliiga Final Fouri. Himki püüdis koheselt haarata initsiatiivi. Esimese mängu esimesel poolajal tabatud 9 kolmest ja ründelaua seis 9-1 näitasid kolla-siniste agressiivset häälestatust. Neljandal päeval pärast Fenerbahcega peetud Euroliiga finaali mänginud CSKA pidas vastu tänu kaitsele, pikale pingile ja Miloš Teodosicile. 30 minuti jooksul tardunud olekus olnud armeemeeskond elavnes kõige vajalikumal hetkel. Hiumkilased kogusid neljanda veerandi esimese viie minutiga ainult 2 punkti, puna-sinised pääsesid hoogu sattunud serblase vedamisel juhtima ja jõudsid esimese, raske võiduni (86:83).
Nagu selgus, oli avamäng paljuski otsustav. Teises kohtumises oli juba energia ja oma rütmi tagasi saanud CSKA agressori rollis. Nüüd pidi juba Himki otsima teid lauavõitluse parandamiseks ja vastase kaitse läbimiseks ning samal ajal peatama puna-sinise ründemasina, kus oht lähtus igaühelt (7 mängijat kogus 10 või rohkem punkti). See õnnestus kolla-sinistel ainult episoodiliselt (99:87).
Kolmas mäng meenutas esimest. Taas läks lahti võrdne ja pingeline võitlus, Himki sõltus taas palju oma ebastabiilsetest snaipritest, CSKA-l paistis taas silma Teodosic (sel korral mängis omal tasemel ka Euroliiga tähesärast taastunud Nando De Colo), jällegi otsustati kõik lõpus. Paralleele võis tuua viimaste sekunditeni, kui himkilased ei suutnud minimaalsed kaotusseisus olles armeelaste vastu viga teha, nood jõudsid korvi alla ja tabasid vastupanuta (95:92).

Murdehetk
„Arvan, et seeria võtmeks oli esimene mäng, kus me ei andnud endast sada protsenti. Kui me teinuks seda, läinuks kõik võib-olla teisiti.“ Duško Ivanovici sõnad pärast kolmandat mängu. Viimase mängu pingele vaatamata ei kadunud tunne, et CSKA on tagasi tulnud ja muutunud taas kõike purustavaks masinaks. Himki ei suutnud esimeses mängus haavatavana näinud armeelaste vastupanu murda ning pärast seda möödus seeria Dimitris Itoudise stsenaariumi kohaselt.

Х-faktor
CSKA pingi pikkus. Armeelased kompenseerisid Final Fouri väsimuse ja kaotused (poolfinaali vahele jätnud Joel Freelandile ja Cory Higginsile lisandus kolmandas mängus Nikita Kurbanov) laia rotatsiooniga. Itoudis kasutas kõigis kolmes kohtumises vähemalt 11 korvpallurit. Teises mängus kogus korraga 7 mängijat 10 või enam punkti.

Kangelane
Miloš Teodosic. Nando De Colo kerkis Euroliiga MVPks ja sai seejärel ka Final Fouri kõige väärtuslikuma mängija auhinna. Poolfinaalis ei tegutsenud prantslane sama säravalt. See-eest jagas tema tagaliinipartner jõudu paremini ja tegutses hingestatult. Teodosicit jätkus mitte ainult armeelaste rünnakuliidriks, vaid ta laadis pidevalt kaaslasi ka emotsioonidega.

Arv
40 – Himki kolmepunktivisete tabavusprotsent.
„Elada ja surra kolmestega“ – see käis 2016. aasta play-off’is Himki kohta. Veerandfinaali kahes esimeses mängus Lokomotiviga kujunesid võitude katalüsaatoriks 16 ja 17 tabatud kaugviset. Armeelaste vastu Moskva oblasti snaiprid küll ei ebaõnnestunud, kuid võiduks sellest ei piisanud. Kolla-sinised tegid edukaid seeriaid, kuid tähtsatel hetkedel vedasid snaiprid meeskonda alt.

Tsitaat
CSKA peatreener Dimitris Itoudis pärast esimest mängu:
„Esiteks tahaksin tänada pealtvaatajaid. Nad tulid meid täna toetama ja see oli tähtis. Sest see oli väga energiline mäng, aga just energiast tundsime puudust. Sellel on oma õigustused ja põhjused ja me kõik teame neid. Kuid just neis tingimustes andsid fännid meile impulsi.
Esimesel poolajal me pigem reageerisime sündmustele, mitte ei tegutsenud ise. Kolmandal ja neljandal veerandil muutsime suhtumist, hakkasime rohkem mängima kaitsest ja pallurite südamest lähtuvalt. Kasutasime 11 mängijat, mis oli meile hädavajalik. Õnnitlen meeskonda esimese võidu puhul, tahame väga mängida finaalis ja kaitsta tiitlit. Näen mängijate silmis ja nende igas liigutuses tahtmist.“

Hetk

UNICS - Zenit. Tagasitulek

Seeria seis: 3-2

Resultatiivseimad mängijad: UNICS – Joaquin Colom (23,4 punkti), Zenit – Ryan Toolson (17,7 punkti)

Matši käik
Teises poolfinaalpaaris oli esimene mäng väga tähtis. Mängiti kaks täiesti erinevat poolaega. Esimesel tuli Zenitil kõik välja ja nende ülekaal ulatus 18 punktini. Teisele tulid piiterlased vigastada saanud Ryan Toolsonita. Ehkki meeskonna põhiprobleemiks ei saanud mitte see, vaid UNICSi staaripaar Keith Langford – Joaquin Colom. Keith juhtis kolmandal veerandil visatud 17 punktiga kaasanlaste tagaajamist, hispaanlane aga näitas, miks just tema sai kohtumise eel „Parima kuuenda mängija“ auhinna. 26 punkti, 6 lauapalli, 7 korvisöötu, 2 vaheltlõiget ja lõpus visatud kolm võidupunkti, kus UNICS tuli viimase minutiga kangelaslikult välja 9-punktilisest kaotusseisust (94:93).
Zeniti auks tuleb öelda, et pärast käest lastud võitu ja liider Toolsoni puudumisel (neile pole juhtmängijateta toimetulek harjumatu) ei murdutud. Kõik jäi taas lõpu peale, kus kaasanlased kasutasid oma võimalused paremini ära: 6 vabaviskest tabati 6, korvi lisas Kostas Kaimakoglou ning vasturünnakul eksis Janis Timma – hetkega oli võõrustajatel käes turvaline +7 (97:91).
Kolmandas mängus oleks UNICS äärepealt saanud veel ühe imelise tagasituleku autoriks. Kaasanlased mängisid pärast vaheaega 20-punktilise kaotusseisu 2-le, kuid sel korral olid Zenitil olemas Toolson ja Anton Puškov ning ka valge-rohelistel ei jätkunud otsustavateks hetkedeks jõudu (82:67). Kaks päeva hiljem näitasid juba Põhjapealinna esindajad iseloomu. Kaasanlased tahtsid seeria lõpetada ja juhtisid kindlalt veel kolmandal veerandil (+15), kuid tribüünide toetus aitas Zenitil alustada viimast perioodi 10:1 spurdiga. Initsiatiivi haaranud ja juhtima läinud sini-valged enal ei loovutanud seda (85:82).
Tänavuse play-off’i seni pingelisim seeria naasis Kaasanisse. Nagu selgus, osutus koduväljakueelis ses võrdsete vastaste lahingus otsustavaks. Kõik võidud saadi koduväljakul. Veel üks vastasseisu iseloomulik joon: olulist rolli mängis kolmas veerandaeg, mille UNICS võitis 28:14. Seejärel hoidis Tatarimaa klubi edu lõpuni (79:70) ning jõudis nelja-aastase vahe järel finaali, samuti pälvis õiguse võistelda Euroliigas. Ühisliigas alles teist hooaega mängiv Zenit teenis esimest korda pronksmedalid.

Murdehetk
Ses seerias oli mitu üllatavat, murdelist tagasitulekut. UNICSi esimese mängu uskumatu come-back, väljalangemise äärel olnud Zeniti kaks võitu Peterburis ning lõpuks, otsustava viienda mängu teine poolaeg, mis möödus kaasanlaste dikteerimisel.

Х-faktor
Koduväljakueelis. Seeria kestis maksimaalsed 5 mängu. UNICS ja Zenit noppisid kõik võidud koduväljakul.

Kangelased
Keith Langford ja Joaquin Colom. Kui Zenit püüdis tegutseda meeskondlikult, liigutades pidevalt palli, siis UNICS ei salanud, et loodab oma liidritele. Langford ja Colom on Kaasani rünnaku A ja O, need kaks mängijat vedasid meeskonna finaali ja kindlustasid järgmise hooaja Euroliiga koha.

Arv
5 – nii palju mänge kestis 2016. aasta play-off’i seni kõige pingelisem ja vaatemängulisem seeria.

Tsitaat
Zeniti peatreener Vassili Karasjov pärast viiendat mängu:
„Hooaeg lõppes täna, loen selle õnnestunuks. Tegime viiendas mängus UNICSi vastu kõik, mida suutsime. Ju polnud täna meie päev, vara veel Euroliigasse minna. Kordan: ma ei süüdista ühtegi mängijat, nad võitlesid lõpuni, kuid täna oli äärmiselt raske võita.“

Hetk

Poolfinaali MVP

Joaquin Colom (UNICS).
Koos Langfordiga UNICSi löögirusika moodustav Colom mitte ainult ei tabanud ise, vaid vastutas ka rünnakute korraldamise eest, võttis lõpuhetkedel mängu enda peale ja oli õigusega kõige väärtuslikum mängija. Hispaanlane kogus viies kohtumises keskmiselt 23,4 punkti, 3,8 lauapalli, 5,4 korvisöötu, 1,8 vaheltlõiget ja 23,4 efektiivsuspunkti. Tema esimese mängu koos veaga tabatud vise viimastel sekunditel võis olla terve seeria võtmehetk.