Rimas Kurtinaitise 100 võitu

Minevikus tuntud mängija ja praegune edukas treener Rimas Kurtinaitis kirjutas taas oma nime Euroopa korvpalli ajalukku. Himki juhendaja sai esmaspäeval Tbilisis oma 100. võidu VTB Ühisliigas, jõudes esimesena selle suurmeisterliku tähiseni!
Meie koduleht meenutab leedulasest juhendaja karjääri läbi tema Ühisliiga võidumängude prisma.

Kurtinaitis lõpetas sajandi alguses mängijakarjääri, viimaseks klubiks jäi BK Kiiev mängiva treeneri rollis. Praegune Himki juhendaja alustas täisväärtuslikku treenerikarjääri 2002. aastal, hakates korraga juhendama Bakuu Gala klubi ja Aserbaidžaani koondist. Järgnesid Leedu noortekoondis, Venemaa klubi Ural-Great, Poola klubi Slask, Leedu klubid Sakalai ja Lietuvos Rytas (Vilniuses saabus esimene suurem edu – Leedu meistritiitel ja karikavõit, EuroCupi võitmine) ning seejärel Läti klubi VEF, kellega väljapaistev korvpallur ja paljulubav treener debüteeris VTB Ühisliigas.

Kõige esimene

Ühisliiga üks edukamaid treenereid sai juhuse tahtel oma esimese võidu kohe esimeses mängus. Hooaja 2010/11 põhihooaja esimeses mängus alistas VEF, keda tookord esindasid ka päris noored Artjom Parahhovski ja Kaspars Berzinš, Baltimaade derbis Kalevi minimaalse vahega (70:69).

Debütandil ei õnnestunud samas vaimus jätkata. Vaevalt tegi Kurtinaitis tol hooajal plaane 100 võiduni jõudmisest. Tagasihoidliku koosseisuga VEF võitis 10 mängust 3 ega pääsenud alagrupist edasi. On tähelepanuväärne, et 1988. aasta Souli olümpiavõitja pidas Riia meeskonna eesotsas viimase mängu Himki vastu. Kes võis siis arvata, et Kaunases sirgunud mees alustab järgmist hooaega juba barrikaadi teisel poolel…

***
Kurtinaitis sattus Himkisse juba hooajal 2010/11. Moskva oblasti klubi jättis 2010. aasta detsembris hüvasti itaallase Sergio Scariologa, teda asendanud Oleg Meleštšenko aga ei suutnud vajalikke tulemusi teha. Märtsi keskel teatas Himki leedulasest spetsialisti värbamisest hooaja lõpuni koos võimalusega pikendada lepingut ka järgmiseks aastaks.

Esimene Himkis…

Ning siin hakkas Kurtinaitis kohe võitma. Kusjuures edumastaap oli tähendusrikkam. Debüüdi tegi ta Kaasanis peetud Final Fouril. Veidi rohkem kui kuu pärast leedulase tulekut võitis uue hingamise saanud Himki poolfinaalis UNICSit (84:78).

… ja meistritiitel!

Hooaja otsustavas heitluses tegi Himki uskumatut – ületasid kõige põhimõttelisema ja ebamugavama vastase CSKA (66:64)! Rimase koostöö Moskva oblasti klubiga algas suure võidu ning VTB Ühisliiga tšempioni tiitliga!

***
Hooajal 2011/12 oli Himki juba täielikult Kurtinaitise meeskond, ta vastutas selle koostamise ja ettevalmistustsükli eest. Hooaeg algas kolla-sinistele äärmiselt ebaõnnestunult – ambitsioonikas klubi ei läbinud Euroliiga kvalifikatsiooni.

Esimene seeria

Nagu juba eespool märkisime, alustas Kurtinaitis hooaega 2011/12 mänguga oma eelmise meeskonna VEFi vastu. Võõrsil riialaste üle saadud võit (85:75) aitas himkilastel ja nende treeneril võtta maha eurosarja ebaeduga kaasnenud pinge ning panna aluse Rimase esimesele võiduseeriale Ühisliigas

Edukas seeria kestis 2011. aasta 11. oktoobrist 2012. aasta 3. jaanuarini ja oli kaheksa mängu pikkune. Selle käigus alistati teiste seas UNICS ja Žalgiris. Himkilased läbisid alagrupiturniiri esimese poole ühe hingetõmbega ning kaotasid siis mõneti ootamatult Krasnõje Krõljale.
Seeria oli märkimisväärne, kuid jätkata seda ei suudetud. Teises ringis saavutas Himki tulemuse 4-4, kaotades A-grupi esikoha UNICSile. Play-off’i alustati kohe veerandfinaalist ning Himki läks kokku veel ühe Kurtinaitise endise klubi, Lietuvos Rytase ja selle noore liidri Jonas Valanciunasega. Kolla-sinised kaotasid koduväljakueelisele vaatamata 1:2 ega suutnud tiitlit kaitsta. Kurtinaitis kompenseeris Ühisliiga ebaedu EuroCupi võitmisega.

***
Hooaeg 2012/13 oli treener Kurtinaitisele sündmuste poolest rikkalik. Teeniti kauaoodatud pääs Euroliiga 16 parema sekka, play-off’i kohast jäi väga vähe puudu. Kolla-sinised olid ka Ühisliigas esirinnas.

Psühholoogiliselt tähtis

Sergei Bazarevitši juhendatud Krasnõje Krõlja oli Kurtinaitisele üks ebamugavamaid vastaseid. Nende üks meeldejäävamaid mänge toimus põhiturniiri lõpus. See oli ka turniiritabeli seisukohalt äärmiselt tähtis. Edu korral püüdnuks Moskva oblasti klubi UNICSi kinni ja tõusnuks A-alagrupis esimeseks. Kaotuse korral aga jäänuks kolmandaks ega saanuks otse veerandfinaali. Tol hooajal hiilgavalt esinenud samaaralastel oli mängus sama palju, ainult selle vahega, et võit andnuks neile teise koha. Võitjas selgus dramaatilises lõpuheitluses. Petteri Koponeni üliraske kolmepunktivise 2,7 sekundit enne lõppu viis kolla-sinised ühe punktiga juhtima. Volgalased suutsid pärast time-out’i luua kaks suurepärast olukorda, kuid ei tabanud. Kurtinaitis hingas kergendatult – võit oli käes (82:81).

Hooaja kulminatsioon toimus poolfinaalis peamise konkurendi CSKAga. See suur vastasseis kujunes kaasaegse Venemaa korvpalli klassikaks.

Kõige raskem

Himki ei suutnud hoida koduväljakueelist, vahetades poolfinaali alguses armeelastega võite. Kolmandat mängu nimetas meeskonna toonane liider Zoran Planinic aga pikkade aastate jooksul meeskonna kõige kehvemaks. Teisel veerandil kõigest 5 punkti visanud Himki kaotas ja oli katastroofist sammu kaugusel.
Vaevalt keegi uskus, et Kurtinaitis lööb käega ja himkilased lasevad vastase võitluseta finaali. Ehkki enamik mängust liikus just selles suunas. CSKA tegi juba avaveerandil vahe sisse, see püsis 10 punkti piires. Viimasel perioodil tuli külalistel tasa teha 12-punktiline mahajäämus ja nad suutsid seda tänu Vitali Fridzoni resultatiivsusele! Ning lõpuks said tänu Zoran Planinici täpsele viskele sekund enne lõpusireeni ka võidu (77:75). Viies mäng jäi aga ikkagi CSKA päralt.

***
Järgmine hooaeg oli Moskva oblasti meeskonnale ja tema peatreenerile äärmiselt vastuoluline. Ühest küljest ei suutnud Himki võita ainsatki tiitlit. Teisest küljest oli hooaeg nii 100 võiduni liikumise kui ka rekordite püstitamise mõttes väga tulemuslik. Säravas stiilis tegutsenud kolla-sinised võitsid Ühisliiga põhiturniiril kõik 18 mängu, neist kaks ka võimsa CSKA vastu.

Rekordiline ja viiekümnes

Mängule CSKAga läksid himkilased vastu 12-mängulise võiduseeriaga, mis tähendas sel ajal armeelaste käes olnud Ühisliiga rekordi kordamist. Kolla-sinised olid tol hooajal põhimõttelisest vastasest juba saanud väga kvaliteetses ja haaravas mängus jagu. Uus kohtumine ületas kõik ootused. Draamat täis mäng läks ajalukku ja kinkis ühe meeldejäävama episoodi. James Augustine suutis sel õhtul tabada kõik 12 viset. Rimas jagas mänguaega nõnda, et pidurdamatul ameeriklasel jätkus jõudu ka lõpus. Mäng lõppes Augustine’i uskumatu vaheltlõike ja koos sireeniga tabanud kaugviskega, mis kinkis Kurtinaitise meeskonnale 13. järjestikuse võidu (90:87). Himkilased said Ühisliiga uue rekordi omanikuks, treenerile oli võit VTB Ühisliigas viiekümnes.

***
Vaatamata 2014. aasta soovimatule lõpptulemusele (Himki kaotas veerandfinaalis ootamatult Nižni Novgorodile), usaldas juhtkond treenerit ja pakkus uut lepingut. Hooajaks 2014/15 oli Himki eriliselt häälestunud. Taganeda polnud kuhugi. Sel korral läks kõik palju edukamalt.

Kõige vaatemängulisem

Põhiturniir pakkus veel ühe Himki ja CSKA supermängu. Kaks favoriiti andsid Moskva lähistel etenduse. Mõlemad ületasid 100 punkti piiri, oli ootamatuid süžeesid, üllatushetki ja kirgi – ning kõik otsustati päris lõpus. Himkilased mängisid soliidse edu maha, kuid 21 sekundit enne lõppu ikkagi juhtisid 2 punktiga ja valdasid palli. Ent pärast Kurtinaitise võetud time-out’i kaotas Tyrese Rice pressingu all olles palli. Leedulane säilitas külma pea ning võttis vastu riskeeriva, kuid huvitava otsuse. Petteri Koponen ei lasknud Miloš Teodosicil mängu saatust otsustada ja tegi 14 sekundit enne lõppu tema vastu vea. Serblane realiseeris kaks vabaviset (104:104), kuid viimane sõna jäi Himkile.
Rimas usaldas viimase viske Rice’ile. Tyrese jäi kolmesejoonel vastamisi Manutšar Markoišviliga, tegi väikese pausi, siis astus meisterlikult sammu tagasi ja viskas. Pall tabas, veel üks tähtis võit (107:104)!

Palju kehvem oli Himki olukord Lokomotiv-Kubaniga peetud Ühisliiga poolfinaalseeria ajal, mitu meest olid vigastustega väljas. Omas saalis saadud avavõidu järel anti teise mänguga koduväljakueelis käest. Seejärel said kolla-sinised ka Krasnodaris valusa kaotuse. Nõrgenenud Himki ei paistnud võõrsil peetud neljandas mängus näljase ja äärmiselt motiveeritud, täistribüünide ees finaalipääsu vormistada soovinud vastase vastu kuidagi soosikuna.

Kõige vajalikum

Eesliini põhimeeste James Augustine’i ja Paul Daviseta mängides tegi Kurtinaitis algviisikus muudatuse – Jegor Vjaltsevi koha võttis sisse Petteri Koponen. Himki algus ei sujunud, kuid juba viie minuti möödudes leiti ennast. Himkilased panustasid snaipritele. See töötas. Pärast 20-minutilist mängimist olid Moskva oblasti esindajad realiseerinud 15 kaugviskest 9, mis aitas soliidse vahe sisse teha. Loko tõi pärast vaheaega intriigi tagasi, kuid Kurtinaitise meeskond tüüris mängu nii tähtsa ja vajaliku võiduni (76:67).

Ellu jäänud Himki ei jätnud kubanlastele ka viiendas mängus võimalusi, kuid see-eest ei suutnud otsustavas seerias CSKA-le kuidagi vastu seista. Küll võideti taas EuroCup.

***
Himki töötas 2015. aasta suvel turul hästi ning arusaadavatel põhjustel tugevdas koosseisu play-off’i aktsendiga. See ei sega meeskonda näitamast ka põhihooaja maratoni käigus häid tulemusi.

Kõige resultatiivsem

„Täna polnud me õigel ajal õiges kohas.“ Nii rääkis pärast lõpusireeni Kurtinaitise Nymburki kolleeg Ronen Ginzburg. Sümpaatne Tšehhi meeskond alustas hooaega hästi, kuid tol õhtul olid himkilased topelthoos. Kolla-sinine torm ei raugenud 40 minuti jooksul, Himki kogus 123 punkti, mis tähendas Ühisliiga ajaloo teist tulemust (123:71).

Juubelivõit

Treeneri sajas, juubelivõit tuli Himkile muredeta. Gruusia klubist Vita pole Himkile praegu vastast, nii et Kurtinaitise jõudmine ajaloolise saavutuseni selgus juba esimese poolajaga, lõpptulemus räägib iseenda eest (108:52).

Mis aga ei muuda sündmust vähemtähtsaks. Kurtinaitis sai VTB Ühisliiga ajaloos esimeseks 100 võiduni jõudnud treeneriks. Treener on liigas veedetud peaaegu kuue aastaga näinud palju. Nii suuri võite kui ka valusaid kaotusi. Kurtinaitis võitis kohe käigult meistritiitli, kuid järgmised katsed seda korrata pole edu toonud. Sel hooajal üritatakse leedulasest juhendaja eestvõttel seda jälle. Me ei tea, millega kõik lõpeb. Kindlalt saab öelda ainult üht: Rimas Kurtinaitise võiduarve täieneb veel rohkem kui korra.

VTB Ühisliiga kõige võidukamad treenerid