Korvpallikeel. Resultatiivne sööt, Vaheltlõige, Viskeblokeering

Meie koduleht esitleb rubriigi „Korvpallikeel“ kolmandat osa. Selles rubriigis räägime korvpalliterminitest – spetsiaalsetest väljenditest ja žargoonist –, millest räägivad kõik korvpalli sees olevad inimesed. Iga väljendiga kaasneb näide video abil.

Projekti „Korvpallikeel“ kolmandas osas vaatleme lähemalt kolme terminit: resultatiivne sööt, vaheltlõige ja viskeblokeering.
 

Resultatiivne sööt (ka Korvisööt)
Resultatiivne sööt on korvpalli üks tähtsamaid elemente. Euroopa korvpalli alus on kombinatsiooniline mäng. Vanas Maailmas leidub piisavalt individuaalselt tugevaid mängijaid, kes on võimelised vastast üksi üle mängima. Kuid pikkade turniiride jooksul toob edu just meeskondlik tegutsemine.
Võistkondlikku mängu saab hinnata niisuguse näitaja nagu resultatiivsete söötude abil. See on täpseks hindamiseks üks kõige keerulisemaid statistilisi elemente. Arvesse lähevad ainult söödud, millele järgneb koheselt tabav vise, või tehti viskele läinud mängija ja vastu viga ja too tabas vähemalt ühe vabaviske. Seejuures peab palli saanud mängija olema juba korvi ründamise positsioonil, mitte seda pärast söödu saamist endale ise looma.
Söötmise kunsti valdavaid korvpallureid hinnatakse kõrgelt. Hea klassikalise mängujuhi näide on hiljuti Volgogradi Krasnõi Oktjabriga lepingu sõlminud Donell Cooper, kes eelmisel hooajal esindas Krasnojarski Jenisseid. Siberlaste ridades mängides kerkis ameeriklane VTB Ühisliigas korvisöötude andmisel liidriks. Talle kuulub ka tšempionaadi vastava näitaja rekord. Mängus Kasahstani klubiga Astana andis Cooper kaaslastele 23 korviga lõppenud söötu.

Vaheltlõige
Vaheltlõike järel läheb rünnakuõigus ründavalt poolelt üle kaitsvale. See toimub siis, kui esimesed kaotavad palli üle kontrolli. Suur osa vaheltlõigetest tähistab edukat kaitsetegevust. Lisaks võimaldavad need siirduda kaitsval poolel otsustavalt rünnakule ja saada kiirrünnakutest kergeid punkte.
Välja võib tuua kaht tüüpi vaheltlõikeid: vastase söödu ja põrgatamise ajal tehtavaid. Huvitav on asjaolu, et harva leidub mängijaid, kes on neis mõlemas viisis ühtmoodi head. Hea väljakunägemise ja mängutunnetusega mängijad lõikavad rohkem võõraid sööte vahelt. Füüsilisele tugevusele ja atleetlikkusele rõhku panevad korvpallurid näppavad aga rohkem palle põrgatuse pealt. Näiteks VTB Ühisliiga eelmise hooaja parim vaheltlõigete tegija Donell Cooper (keskmiselt 1,97 vaheltlõiget mängus) Jenisseist noppis rohkem palle esimese meetodiga, temale järgnenud Randy Culpepper (1,84 vaheltlõiget) Krasnõi Oktjabrist oli aga ere teise variandi esindaja.

Viskeblokeering (ka Kulp, Blokk)
Viskeblokeering on kaitsemängu kõige vaatemängulisem element. Põhimõte seisneb selles, et kaitsva poole mängija blokeerib vastase viske ega lase pallil korvi poole suunduda. Reeglite järgi tohib kaitsev mängija palli puudutada vaid nii kaua, kuni see kõrgust kogub. Kui pall jõuab oma teekonna kõrgeimasse punkti ja hakkab allapoole langema, ei tohi selle lennule enam kätt ette panna.
Põhilised kulpide panijad on eesliinimängijad – tsentrid ja suured ääred. Kuid hiilata võivad ka hea hüppe ja koordinatsiooniga teiste positsioonide mängijad. Eelis on ikkagi pikkadel ja hea hüppega mängijatel.
Samale järeldusele võib jõuda ka VTB Ühisliiga eelmise hooaja tulemuste põhjal. Parimad visete blokeerijad olid Lokomotiv-Kubani äär Anthony Randolph (mängus keskmiselt 1,96), samuti keskmängijad Artjom Parahhovski (1,96) Nižni Novgorodist ja Kirilo Fessenko (1,6) Avtodorist.