Snaiperlik rünnak. Kuidas Loko võitis CSKAd

CSKA paistab sel hooajal silma oskusega vastaste snaiprid kinni võtta. Enne mängu Lokoga olid nad lasknud vastastel tabada ainult 30% kolmepunktivisetest. Krasnodarlasi aga säärane statistika ei häirinud. Anthony Randolphi sooritatud esimene täpne vise oli väärt kolm punkti ja see ladus külaliste terve mängu rünnakule aluse.
Kolme esimese veerandi jooksul suutsid armeelased kubanlaste „kaugtulistajaid“ siiski pidurdada. 8 tabamust 38-protsendilise tabavusega ei lasknud Georgios Bartzokase hoolealustel end liiga kindlalt tunda.

Viimasel perioodil muutus kõik, Loko snaiprid avanesid täies hiilguses. 11 kolmesest jõudis sihile tervelt 7. Võõrustajad ei leidnud niisugusele täpsusele vastuargumente. Nando De Colo ja Miloš Teodosici suurepärasest mängust jäi krasnodarlaste kaugviskerahe vastu väheks. Konstantin Kutšer analüüsib traditsioonilises rubriigis „Mõttelennud“ Loko võtmerünnakuid.

Tuleb märkida, et lõunamaalased ei mõelnud välja midagi keerulist. Nad sooritasid enamiku visetest vabadelt positsioonidelt. Erandid olid vaid Claveri rünnakuaja lõpus tulnud tabamus ja Delaney visked üle käte.

Krasnodarlased kasutasid ära väiksemadki viskevõimalused. Tarvitses armeelastel kasvõi meeter ruumi jätta, kui külalised selle ära kasutasid. Eriti paistis see silma Randolphi puhul. Ameeriklane tabas oma neli esimest kolmest olukordades, kus kaitsja taganes veidi või ei jõutud pick-and-popi järel teda takistama. 

Enamik vabadest kolmestest lendas armeelaste korvi aga kolmesekundialast tulnud söötude abil. Kõige sagedamini möödusid need kombinatsioonid järgmise skeemi kohaselt.

Üks tagamängijatest murdis korvi alla.

Kolmesekundialasse jõudes kohtas ta enda katjale appi tulnud vastasmängijat.

Seejärel söötis ta kolmesejoone taha, kust sai vabalt visata.

Just niisuguse kombinatsiooni järel tabas Randolph mängu lõpus otsustava kolmese. 

Kubanlasi aitasid ka katteid sisaldanud kombinatsioonid. CSKA eksis neis olukordades korduvalt. Mõnel juhul piisas lõunamaalastele viskepositsioonile jõudmiseks ühest kattest. 

Mõnel juhul tuli ähvardada pick-andd-rolliga.

Moskvalased kaitsesid püüdlikult kolmesekundiala.

Tasuks jäid aga tagaliini augud.

Loko snaiprid kasutasid selle ära. 

Mõnel juhul kasutasid külalised aga ära vastase kaitsekoostöö ebakõlad. 

Lokomotivi mängijad on sel hooajal kujundanud kolmepunktiviskest oma kõige ohtlikuma relva. Mängus CSKAga nägime selle efektiivsust täiel määral. Kui Bartzokase hoolealustel vise läheb, on neid praktiliselt võimatu peatada. Snaiprid on alati valmis kasutama väiksematki võimalust ründamiseks. Seetõttu on nad võimelised ükskõik keda üle mängima.

Konstantin Kutšer