Kiirus pikkuse vastu. Kuidas Jenissei üllatas UNICSit

Jenissei ja UNICSi 26. vooru kohtumine tähendas kahe vastandliku stiili võitlust. Konstantin Kutšer toob traditsioonilises rubriigis „Mõttelennud“ välja „kiire“ Jenissei ja „pika“ UNICSi mängu võtmehetked.

Mängule vajutasid pitseri mõlema meeskonna koosseisuprobleemid. Krasnojarsklastel oli löögi all eesliin. Vigastuste tõttu puudusid Kosta Perovic ja Aleksandr Pavlov, Artjom Jakovenkol oli mängukeeld, kergema traumaga mängis Sava Lešic. Kaasanlastel oli aga puudus „väikestest“. Anton Ponkrašov ja Keith Langford on laatsaretis, Sergei Bõkov tegi kaasa küll mängueelse soojenduse, kuid kohtumises väljakule ei läinud.

Kaasanlaste ülesandmislehe keskmine pikkus ületas vastaste oma peaaegu 6 cm võrra. See asjaolu ka määras heitluse käigu. Külalised surusid palli korvi alla, siberlased otsisid õnne kaugemalt. Volgalased olid üle lauavõitluses, kuid tegid seejuures peaaegu kaks korda rohkem pallikaotusi. Seda kõike näitab ilmekalt statistika.

UNICSi tolle õhtu nõrgaks kohaks oli mängujuhi positsioon. Curtis Jerrells ei saanud selgelt selle ülesandega hakkama. Ta vaatas põhiliselt korvi, aga mitte meeskonnakaaslaste poole. Tema 6 korvisöödule lisandus 6 pallikaotust. Pärast tagamehe poolt viimase veerandaja keskpaigas tehtud järjekordset eksimust istutas Jevgeni Pašutin ta üldse pingile. Mängu lõpus oli „number ühe“ kohal Vadim Panin.

Need probleemid määrasid ka UNICSi rünnakute iseloomu. Skeem oli lihtne. Keegi pikkadest sai palli, selg korvi poole.

Ta püüdis enda katjat massi või jalgade töö abil üle mängida.

Kui kaitsele ei tulnud abi, ründas kaasanlaste edurivimees ise. Enamasti aga tuli Jenisseil keegi kaitses olevale pikale mehele appi.

Neil juhtudel mängiti pall välja meeskonnakaaslasele ning saadi kas kohe või ühe-kahe sööduga vabale viskekohale.

Selle skeemi kandev jõud oli Kostas Kaimakoglou. Ta kogus 17 punkti ja 6 korvisöötu ning vedas UNICSit.

Huvitava asjaoluna püüdsid külalised ka 30 sekundit enne lõpuvilet viia võtmerünnakul ellu sama skeemi. Kuid kaasanlased takerdusid ega suutnud toimetada palli vabale mängijale. Selle tulemusena pidi Vadim Panin ründama harjumatul moel – viskama pärast katte tagant väljumist. Selle tulemuseks oli kaotuse toonud möödavise.

Pärast seda Panini eksimust pääses Jenissei faktilisele võidurünnakule. See sisaldas krasnojarsklaste kaht peamist relva: kiiret üleminekut kaitsest rünnakule ja positsiooniviset.

Lauast palli saanud Donell Cooper ja tema kaaslased ruttasid kiirelt vastase väljakupoolele.

Tänu sellele said krasnojarsklased arvulise ülekaalu.

Külalised ei suutnud valvata kõiki Jenissei mängijaid ja siberlased kasutasid selle ära. Pall jõudis Terrico White’i kaudu vaba mehe Pavel Sergejevini.

Tagamängija väljaku nurgast sooritatud vise oli surmavalt täpne, mis vallandas tribüünidel tulised emotsioonid.
 

Krasnojarsklased ei pidanud võidu saavutamiseks mingit snaiperlikku imet korda saatma. Neile piisas tavalisest tabavusprotsendist. Kaasanlased tabasid lähi- ja keskpositsioonilt paremagi protsendiga. Võõrustajatel oli vaid kolmepunktivisetel mõningane ülekaal.

UNICSi murdsid pallikaotused (19 vastaste 10 vastu), mis olid tingitud vastase agressiivsest mängust. Siberlased suutsid allajäämise pikkuses kompenseerida liikuvusega. Kaasanlased eksisid surve alla jäädes ja andsid vastasele „liigseid“ rünnakuid. Tänu sellele suutsid krasnojarsklased teha mängust 6 ja vabaviskejoonelt 4 viset vastastest rohkem. See kja tõi võõrustajatele teenitud võidu.