Reynolds – rahulduse pakkuja ehk Miks peab uskuma Avtorodi uustulnukasse

Avtodor sõlmis hiljuti lepingu tagamängija Scottie Reynoldsiga. Artjom Komarov räägib spetsiaalselt VTB Ühisliiga kodulehele Saraatovi meeskonna uustulnuka karjäärist ning kutsub uskuma ebatavalise saatusega ameeriklasse.

***

Jaanuar 2015. Olen Samaara MTL-Arena esimsel korrusel, minu vastas istub Krasnõje Krõlja tagamängija Scottie Reynolds. Ta on just tunnistanud, et Krõlja on lihtsalt vaheetapp, mis aitab kõrgemale tõusta. Teda võis mõista: Itaalias peetud sõprusmängus tõmbasid fännid terve tribüüni ulatuses lahti plakati, millel oli kujutatud Rynolds ning seejuures Will Smithi stiilis filmist „Mina - legend“. Temasse usuti juba enne hooaja algust. Venemaal mängis Reynolds paarisajale inimesele ja ootas kuude kaupa palka.

Keegi veel ei tea seda, kuid ametikõrgendus tuleb kõigest paari päeva pärast. Reynolds ei mõtle kaua: ta pakib kiirelt kohvrid ja vahetab Samaara Türgi klubi Besiktasi vastu. Klubi, kus ta varem mängis, hävib pool aastat hiljem.

Seal kõrgemal aga ei läinud kõik ikkagi soovitult. Pärast Türgit naasis tagamees Itaaliasse, seejärel siirdus Iisraeli. Ta püüdis leida oma mängu, kuid leidis ainult uusi meeskondi.

Sel suvel tuli ameeriklane taas Venemaale, Saraatovi Avtodori. Kolmanda elukümnendi lõpus on karjääri uuest algusest juba raske rääkida, kuid olen sellesse mehesse millegipärast alati eriliselt uskunud.

Põhjused? Lubage need esitada tagurpidi.

***

Kooliaastatel purustas Reynolds kõik korvpallis tuntud rekordid ja kuulutati kolmel korral osariigi parimaks mängijaks. Kui ta läks Villanova ülikooli, ei tundnuks oma fännidki algviisikut ära, kui seal polnuks Scottiet. Ta kerkis juba esimesel aastal meeskonna täheks, oli Läänes aasta uustulnuk ning ladus ühele soosikule Connecticutile 40 punkti – NCAAs polnud keegi seda varem suutnud.

Villanova ise oli tol ajal üsna keskpärane. USAs ahmisid kõik õhku, kui Reynolds aitas meeskonna esmalt tabelis ülespoole ja seejärel ka mõne nädalaga „Märtsihullusele“.

Aasta hiljem pidanuks Scottie Reynolds kuuluma NBA drafti esikümnesse, kuid ta võttis oma kandidatuuri maha ja otsustas lõpetada ülikooli. Keegi ei tea, mitu tuhat korda on ta seda otsust kahetsenud, kuid 2010ndal teda talentideturul ei valitud.

Mees hakkas kohta otsima ning jõudis Itaalia, Iisraeli ja Tšehhi kaudu Samaarasse. Reynolds ladus kohe esimeses Krõlja eest peetud mängus Nymburki vastu 24 punkti, Tšehhi meister oli mõni kuu varem kuulutanud, et Scottie pole nende jaoks piisavalt heal tasemel. Järgmises mängus kogus Reynolds 31 punkti, sealhulgas 6 kolmest. Jah, ta ei vastanud Nymburkile – tema tase oli selgelt kõrgemal.

Pool aastat hiljem lahkus Reynolds Samaarast ja otsis sest ajast saati õiget meeskonda. Suve lõpus tõi saatus ta Avtodori. Kuid nagu ütlesin, liigume vastupidises suunas.

***

Reynolds poleks üldse pidanud Villanovas mängima. Ta leppis pärast kooli lõppu kokku Oklahoma treeneri Kelvin Simpsoniga, et too võtab ta enda juurde. Kuid treener ise läks viimasel hetkel Indianasse ega saanud enam Reynoldsit kaasa võtta.

Scottie räägib, et kui Simpson helistas ja rääkis oma lahkumisest, ei suutnud ta sõnagi lausuda. „Lihtsalt kuulasin, rääkimiseks polnud jõudu. Ma ei vastanud midagi,“ meenutab Reynolds.

Aga see oli olukord, kus õnn võis olla hoopis mujal. Villanova juhendaja Jay Wright tahtis hirmsasti Scottiet enda võistkonda. Kui too enam polnud Oklahomale vajalik, oli Wright valmis paljakäsi minema ükskõik millise ülikooliga lahingusse, et ainult Reynolds endale saada. Seda konkurentsi ei suutnud võita isegi Michigani ülikool.

Edasist juba teate, aga jätkame tagasiteed liikumist.

***

Scottie Reynolds sündis Alabamas. See pole elamiseks kõige meeldivam osariik ning kui inimesed saaksid enne sündimist valida, kus ilmale tulla, ei teeks Alabamas seda ilmselt keegi. Sealmail on tavaline 15-aastaselt laps soetada ja ta haiglasse jätta. Scottiega läks just nõnda.

Kui seda tema käest küsin, katkestab Reynolds minu vaatamise ja hakkab põrandat silmitsema. Seejärel tõstab silmad ja täpsustab: ta ei pea oma ema peale viha ja mõistab, et tollel polnud lihtsalt teist valikut. Vahel nad isegi suhtlevad omavahel.

Ent Scottiele lõppes kõik hästi: tema lapsendasid Rick ja Pam Reynolds, kel olid ka oma, bioloogilised lapsed. Ta kasvas suures peres ja tunneb, et on kasuvanematele võlgu moel, mida pole võimalik tasuda.

Nagu Rick Reynolds märgib, on kasupoeg kõik võlad ammu tasunud: „Tema mängule ja elule kaasaelamine on andnud võrreldamatuid emotsioone. Olen mitu korda saatnud talle teateid, kus tänan rahuldust pakkuvate hetkede eest.“

***

Avtodor sõlmis selle rahuldusepakkujaga lepingu ning nüüd hakkavad seda saama ka Saraatovi korvpallisõbrad. Saatus saadab Reynoldsi teele katsumisi, aga ka tasub talle kannatlikkuse eest. Kui pärast Krasnõje Krõljat on korvpalluri teele pigem jäänud neist esimest, siis ehk saabub tasumise tund just Saraatovis?

 
Artjom Komarov