Pavel Googe – hooaja 2015/16 kogemustest ja muljetest

Meie koduleht esitleb blogis uut sissekannet. Blogi autorid, korvpallimaailmast tuntud spetsialistid räägivad VTB Ühisliiga kõige huvitavamatest sündmustest, tendentsidest ja kangelastest.
Meie blogi uus autor on tuntud korvpallitreener Pavel Googe, kes on töötanud Permi Ural-Greatis ja Dušan Ivkovici abilisena CSKAs, sel hooajal juhendas Ühisliiga uustulnukat, Gruusia klubi Vitat.

Googe rääkis oma VTB Ühisliiga klubis töötamise muljetest, samuti tšempionaadiga seotud peamistest avastustest.

***
Venemaa mängijate atleetlikkuse tase: Veel enne hooaja algust olid selged Ühisliiga standardid kiiruse ja atleetlikkuse osas – tase on väga kõrge. Leegionäride osas on kõik selge – kui eelarve lubab, siis värba kas paremate üliõpilasmeeskondade talente, võta vigastustest taastunud NBA ja D-liiga mehi või Euroopa tippliigades end tõestanud mängijaid.
Peamiseks avastuseks on aga olnud Ühisliigas mängivate venelaste atleetlikkuse tase. Kusjuures mitte ainult mõne üksiku elemendi nagu intensiivsuse või tiheda kaitsetöö mõttes. Peale on kasvanud uus põlvkond mängijaid, kes kasvanud paljude kõrgel tasemel treenerite käe all. Vahetusmeeste pingi, paljude aastate treeningute ja koduklubis tippmängijatega suhtlemise kaudu. Eurosarjades osalemise kaudu. Täiesti uuele tasemele on jõutud motiveerituse, professionaalse suhtumise, organismi treenituse, mänguoskuste (eriti kaitses), eneseohverduse mõttes. See kahtlemata rõõmustab, rahvuskoondisele on olemas hea materjal. Suur tänu füüsilise ettevalmistuse treeneritele. Nende roll treeninguprotsessis kasvab üha.

Skautingu põhjalikkus: Mind üllatas vastaste jälgimise tase. Kõik jälgivad kõiki. Ühisliiga liidrite ja tabeli lõpuosa meeskondade skautingu kvaliteedis pole suurt vahet. Mänguks valmistumise programmid lubavad treeneritel teha mitmekülgse ja sügava analüüsi. Kui meeskonnas on piisav arv häid mängijaid, pakub järjekordseks kohtumiseks valmistumine suurt rahuldust. Olemasolev infohulk lubab kasutada niisugust taktikat, nagu soovid.

Mängijad tahavad pääseda Ühisliigasse: Augusti keskpaigast alates saabus iga päev minu postkasti agentidelt ja korvpalluritelt kümneid kirju. On selgelt nähtav, et paljudele USA ja teiste riikide korvpalluritele on VTB Ühisliigas mängimine prestiižne. Kusjuures prioriteediks on võimalus sel tšempionaadil osaleda. Lepingus olev rahanumber on endiselt tähtis, kuid Ühisliigas jala ukse vahele saamiseks on selgelt nähtav agentide ja mängijate valmisolek esimesel aastal soovitud tasemest veidi väiksema tasuga leppimine.

„Treenerite meeskondade“ suur arv: Ühisliigas pole ühetüübilisi võistkondi. Suurt mõju avaldab treeneri isiksus. See mõjutab vähem või rohkem ka komplekteerimist. Treener valib rünnakutaktika ja kaitsestrateegia, vastavalt sellele ka koosseisu. Just tema mõjutab otseselt mängu käiku.
Ütlen ausalt – oli väga hariv tutvuda treenerite filosoofiatega. Mulle isiklikult olid huvitavamad meeskonnad, kus treener töötab juba mitmendat hooaega: CSKA, Himki, Zenit, Nižni Novgorod, UNICS, Tsmoki-Minsk, Kalev, Bisons, Astana.
Ühisliiga meeskonnad kasutavad erinevaid taktikaid. Seejuures on kõik valmis tegutsema aktiivselt ja agressiivselt. Muudetakse pressingu erinevaid vorme, kahevõitluste tsoone, katete vastu kasutatakse erinevaid võtteid. Suurt tähelepanu pööratakse kaitsest rünnakule mineku kiirusele ja võimele rünnata katkematult.
Kaitseviis võib muutuda ühe ja sama rünnaku jooksul. Iga mängu käigus reeglina varieeritakse kaitsevariante ja rünnakuaktsente. Huvitav on jälgida, mida mõeldakse välja time-out’ide ajal.

Esimese suurusjärgu tähtede hulk: Hindamatu on võimalus jälgida väljakul nii säravaid ja andekaid mängijaid nagu Nando De Colo, Miloš Teodosic, Tyrese Rice, Petteri Koponen, Aleksei Šved, Keith Langford, Kostas Kaimakoglou, Malcolm Delaney, Victor Claver, Victor Rudd, Ryan Toolson. Vähem huvitav pole vastu astuda niisugustele kogenud ja tasemel mängijatele nagu Joaquin Colom, Jeffrey Brooks, Travis Peterson, Paul Stoll, Delroy James, Jeremy Chappell, Semjon Antonov, Kyle Landry, Andrei Vorontsevitš, Vitali Fridzon, Dmitri Hvostov, Janis Timma, Nik Caner-Medley. Ühisliigas osalevatel noortel mängijatel on väga ja väga vedanud. Nad on sattunud õigel ajal õigesse kohta.
Ühisliigas osalevad kogenud mängijad, kes avaldavad mängule tugevat mõju. Sääraste tähtede kohtumisi on äärmiselt raske vilistada. Ma ei tahaks olla esimesena nimetatud gruppi kuuluvate meeste osalusel peetavaid kahevõitlusi ja kokkupõrkeid hindavate kohtunike nahas. Nad on väga andekad ja artistlikud.
Treenerile on niisuguses Liigas osalemine väga kasulik ja huvitav.

Tantsutüdrukud: Mind vaimustasid inimesed, kes sõitsid Lokomotiv-Kubani Tbilisis peetud mängule. Nad vaimustasid kõigega: arvukuse, aktiivsuse, heasoovlikkuse, energiaga.
Mul on neid raske teistega võrrelda – rohkemat lihtsalt ei näinud. Loodan, et ka Ühisliiga teistel meeskondadel on samasugused aktivistid. On väga meeldiv näha naeratavaid ja rõõmustavaid mängijaid, kui nad saabuvad areenile ning poolehoidjate spaleer skandeerib nimesid. See klubi ja mängijad rõõmustavad.
Meelde jäi Peterburis asuval Sibur Arenal valitsenud õhkkond. Elav, lõbus, aktiivne. Palju noori inimesi. Tantsutüdrukud, kes tantsivad mängupauside ajal. See on mängu toetamiseks täiesti teine rütm, mis tekitab hallis peomeeleolu.

Pavel Googe,
Venemaa klubide Ural-Greati ja CSKA ning Gruusia Vita endine treener