Neli lõvi. Ühisliiga meeskondade uued peatreenerid

Kahe hooaja vaheline aeg tähendab muutusi ja üleminekuid, ning mitte ainult mängijate, vaid ka treenerite seas. Teinekord tähendab pealiku väljavahetamine lausa suurt kursi- ja isegi klubi ideoloogia muutust. Valeri Gitarkin räägib spetsiaalselt VTB Ühisliiga kodulehele meie tšempionaadi uutest peatreeneritest ja nende perspektiivist. Astana plaan, Katsikarise ja Loko võimalus, Saraatovi eksperiment ja traditsioonide jätkamine Nižni Novgorodis.

Nikolajs Mazurs, Avtodor

Vanus: 35 aastat
Riik: Läti
Eelmised meeskonnad: Riia VEF, Tbilisi Vita.
Rahvuskoondised: Läti U16 (2011), Läti U18 (2013), Läti U20 (2014).

Päästja, minöör, lõvide treener, pilvelõhkujate aknapesija, bussijuht Guatemaalas, krokodillidega võitleja, metsatööline… Maailmas leidub palju ohtlikke ameteid, mille esindajad riskivad pidevalt.
Kui aga koostada VTB Ühisliiga treeneritele kõige ohtlikumate paikade pingerivi, juhib seda Saraatovi klubi.
Avtodor on Ühisliiga üks eredamaid esindajaid, kuid selle tasemeni on jõutud suure sisemise pinge ja kõrgete nõudmiste abil. Treeneritega Saraatovis ei tseremoonitseta. Ainuüksi eelmisel hooajal oli kaks vallandamist ning meeskond mängis kolme erineva juhendaja käe all. 2015. aastal asus aga kõikjale jõudev boss Vladimir Rodionov ise ühel hetkel tüüri juurde.
Hooajal 2016/17 püüab „kuumal toolil“ istuda Nikolajs Mazurs. 35aastane lätlane on suure osa treenerikarjäärist veetnud VEFis, kus ta kogus kogemusi Valdis Valtersi, Rimas Kurtinaitise ja Ramunas Butautase abilisena, hiljem aga sai ise peatreenerina. Ta on juhendanud ka Läti noortekoondisi. Hooajal 2014/15 võitsid riialased Mazursi juhtimisel mõlemas mängus Avtodori. Veel üks noore treeneri eepiline hetk jääb hooaega 2015/16, kui Vita sai tema käe all oma ainsa võidu.
Vaatamata suurtele koosseisumuutustele jätkab Avtodor tuttava kiire korvpalli mängimist sitke, lõbusa ja autoriteete mitte kartva tiimiga. Mazurs peab üheaegselt kontrollima mitut asja: näitama ründavat ja säravat, Saraatovile iseloomulikku korvpalli ning samal ajal saavutama juhtkonda rahuldava tulemuse. Nikolajs on noorusele vaatamata tuntud oma ranguse ja kindla iseloomu poolest – just neid hindab volgalaste ristiisa. Võimalik, et just Mazurs suudab juhti rahuldada ja jääda VTB Ühisliiga kõige ohtlikumasse ametisse pidama.

Fotis Katsikaris, Lokomotiv-Kuban

Vanus: 49 aastat
Riik: Kreeka
Eelmised meeskonnad: Ateena AEK, Peterburi Dinamo, Valencia, Saloniki Aris, Bilbao, Murcia.
Rahvuskoondised: Venemaa koondis (2012/13), Kreeka koondis (2014-16).

Katsikarist teavad hästi mitte ainult Euroopa, vaid ka Venemaa korvpallisõbrad. Fotise aktivas on hooaeg Peterburi Dinamos (2005/06) ja väike lõik Venemaa koondises (2012/13), mille eesotsas ta, tõsi küll, ei pidanud ühtegi mängu ega treeningut.
Venemaa alaliidu toonase juhtkonnaga lahvatanud konflikt on veel värskelt meeles, kuid kolm aastat hiljem naasis Katsikaris Venemaale. Vana Maailma kõige stiilsema treeneri tulek Lokosse on loomulik ja loogiline. Talle on tähtis pintsaku, kingade ja prillide valik, kuid samavõrd muretseb ta Ryan Broekhoffi individuaalsete kaitseharjutuste väljatöötamise pärast. Mehe kolmandal tulekul Venemaale on eelmistega mõndagi ühist. Nii Dinamos kui ka koondises langes valik temale pärast David Blatti lahkumist. Nüüd peab kreeklane kannatama välja võrdluse veel üht eliittreeneriga.
Sel suvel siiski Barcelonasse liikunud Georgios Bartzokas tõstis lati kõrgele. Hiljuti Euroliiga Final Fouri jõudnud meeskonda enam pole alles – lahkusid ka võtmemängijad. Aga Katsikarise kõik viimased meeskonnad on olnud niisugused. Ta viis varem mitte säranud Bilbao Hispaania liiga finaali, Euroliiga veerandfinaali ja EuroCupi võiduni, Murcia aga jõudis eelmisel hooajal esmakordselt ACB liiga play-off’i.
Euroliiga kohata jäänud kubanlaste suvi oli keeruline, kuid ootused on endiselt kõrged. Katsikaris pole klubitasandil veel töötanud niisuguste ressurssidega, mis on olemas Krasnodaris. Lokomotivis oodatakse kaitse ja meeskonnaväärtuste hindajalt tiimi edasiviimist ja vähemalt saavutatud positsioonide hoidmist. Euroopa üks kõige intrigeerivamaid treenereid teeb kõik, et tema kolmas Venemaal viibimine ei jääks sama lühikeseks kui eelmised.

Ilias Papatheodorou, Astana

Vanus: 41 aastat
Riik: Kreeka
Eelmised meeskonnad: Larissaikos, Markopoulo, Kifissia (kõik - Kreeka).
Rahvuskoondised: Kreeka U18, U19 ja U20 (2013. aastast praeguseni)

Keskmine huviline vaevalt pöörab tähelepanu kreeklasest juhendaja CV-le. Papatheodorou treenerikarjäär algas 1995. aastal klubis Athinaikos, kus ta töötas juunioridega. 2002. aastast liikus ta Larissiakose peatreeneriks, 2005ndast Markopoulosse ja 2007-2016 oli Kifissias.
Intrigeerivam osa tuleb aga noortekoondiste eesotsas. Ta jõudis 2015. aastal karjääri tipphetkeni, viies Kreeka U18 koondise omavanuste Euroopa meistriks. Sel turniiril oli Kreeka 16 võistkonna seas resultatiivsuselt 14., kuid mõistagi lasti endale kõige vähem visata. Tagasihoidliku Kiffisia tõstis ta 2013. aastal Kreeka kõrgliigasse ja viis selle kohe 5. kohale. 2015 jõuti Kreeka karikasarjas Final Fouri, 2016 aga teenis klubi oma ajaloo esimese eurosarjakoha, kuid rahalised raskused viisid selle hoopis teise liigasse tagasi.
Kreeka kooli loetakse juba ammu Euroopa üheks tugevamaks, selle kaugeltki mitte viimane esindaja Papatheodorou aga kasutab hellenite traditsioonilisi lemmikuid. Nõudliku juhendaja käe all saavutasid keskpärased meeskonnad häid tulemusi tänu kõvale kaitsele, distsipliinile, ühtsusele ja taktikale. Nüüd liikus Ilias Astanasse, kust pärast eelmist hooaega lahkusid Nik Caner-Medley ja Pat Calathes, kelle asemele võeti vähemtuntud, kuid tahtmist täis mehed (Leonidas Kaselakis, Ousman Krubally, Rod Odom. Kasahstani meister pidi pärast kolme play-off’i jõudmist leppima eelmisel hooajal Ühisliigas tagantpoolt teise kohaga, lastes endale visata kõige rohkem punkte, näiteks Avtodoril ühes mängus 131 ja teises 132.
Papatheodorou käe all on südmuste niisugune käik väheusutav. Astana loodab kujuneda sitkeks, igale vastasele probleeme valmistavaks meeskonnaks, ning püüab olemasolevatest ressurssidest maksimumi võttes naasta play-off’i.

Arturs Štalbergs, Nižni Novgorod

Vanus: 31 aastat
Riik: Läti
Rahvuskoondised: Läti U20 (2013), Läti meestekoondise abitreener.

Ajalugu liigub spiraali mööda. Praktiliselt nullist alustanud ja 2010. aastal eliiti jõudnud Nižni jõudis nii kõrgele kui VTB Ühisliiga finaali ja Euroliigasse, kuid 2016. aasta suvi tõi radikaalsed muutused.
Eemalt võib see näida Nižni muinasjutu lõpuna, kuid klubis endas hinnatakse toimuvat hoopis teisiti. Paljude liidriteta jäänud Nižni usub uude arengutsüklisse ning siin mängib hingestatud bossi Sergei Panovi kõrval võtmerolli uue peatreeneri – kes on must-valgete jaoks ammu omaks saanud – kuju.
Štalbergs oli kaks hooaega Nižni abitreener, Läti koondisega hõivatud Ainars Bagatskise puudumisel viis ta klubis 2015. aastal ise läbi hooajaeelse ettevalmistuse ja mis kõige tähtsam – ta jagab täielikult klubifilosoofiat. Arturs on perspektiivikate mängijatega töötanud palju ja tulemuslikult, näiteks 2013 viis ta Läti U20 koondise omaealiste EMi finaali.
VTB Ühisliiga kõige noorem peatreener on valmis liikuma oma eelkäijate alustatud teel. Semjon Antonovist ei saanud koheselt Venemaa koondise ja CSKA tasemel mängija. Štalbergs püüab kasvatada uusi Antonoveid ning seejuures näidata säravat, agressiivset ja sellele linnale traditsiooniliselt iseloomulikku kompromissitut korvpalli. Omanäolise meeskonna lugu jätkub ja käib spiraali mööda.

 
Valeri Gitarkin