23september
Kiirrünnak. Miks on Zenit jälle üllatusvõimeline
Zenit jõudis juba oma eksistentsi teisel aastal VTB Ühisliiga poolfinaali, jäädes Euroliigasse jõudmisest ainult ühe võidu kaugusele. Valeri Gitarkin loetleb üles faktorid, mis aitaksid piiterlastel jällegi üldsust üllatada ja säilitada hooaja avastuse mitteametliku nimetuse.
Ambitsioonid
Iga meeskond läheb väljakule võidumõtetega. Kuid sugugi kõik ei püstita endale tõsiseid strateegilisi eesmärke. Jalgpalli-Zenit püüab võita mitte ainult üksikuid mänge, vaid kõiki turniire, millel osaleb. Klubi kolmandat aastat eksisteeriv korvpalliosakond on kõigi märkide järgi sama ambitsioonikas. Varasemad formuleeringud „iga-aastase arengu“ ja „pideva liikumise“ kohta asendusid klubi juhtkonna poolt palju selgemaga: Zenit tahab pääseda Euroliigasse. Eelmisel hooajal jõudsid piiterlased VTB Ühisliiga poolfinaali. Siit edasi on minna ainult finaali, see aga tähendakski Euroliiga pääset.
Kokkumäng
Paljud Euroopa klubid, suured kaasa arvatud, muutuvad vaat et igal suvel tundmatuseni, see aga ei lase ei mängijatel ega treeneritel rahulikult töötada, mõjutab ka mängumaneeri ja isegi filosoofiat. Igal hooajal kulub märkimisväärselt aega ja energiat kokkumängu, üksteisemõistmise ja „keemia“ tekitamisele. See avaldab tulemustele otsest mõju, loob täiendava surve ning sageli tekitab hooaja jooksul vajaduse mõne positsiooni tugevdamiseks.
Praegust Zeniti see ei ähvarda. Eelmise hooaja võtmemängijad jäid paigale. Nad teavad hästi Vassili Karasjovi maneere ja nõudmisi. Zenit tegutseb agressiivselt kaitses, püüdes tekitada ja hetkega realiseerida kiirrünnakuvõimalused. Kõik põhimehed, ka pikad suudavad kaugelt visata, see aga avab täiendavad võimalused läbimurreteks. Tänapäevast stiili propageeriv Vassili Karasjov (hooajal 2015/16 Ühisliiga parim treener) tuleb palli ja viskeid jagada Sergei Karasjovi, Janis Timma ja Ryan Toolsoni vahel, sulatada joonisesse tähtis uustulnuk Stefan Markovic ning võtta maksimum Aaron White’i potentsiaalist. Valdav enamus treenereid oleks sääraste ülesannete saamisega ilmselt kohe nõus. Näiteks Lokomotiv-Kuban ja Himki pidid alustama praktiliselt nullist.
Tervenemine
See, kuidas asju käigult ümber mängida, on zenitlastele hästi teada. Eelmisel hooajal laastasid meeskonda vigastused. Põhilöögi sai eesliin: Jevgeni Valijev lõhkus põlve ristsidemed, kapten Kyle Landry aga murdis achilleuse kõõluse. Hüppeliigese probleem ei lasknud areneda Andrei Desjatnikovil. UNICSiga peetud poolfinaalis jätsid mänge vahele ka Toolson ja Timma. Karasjov ja tema abilised peavad hooaja eel välja selgitama, milleks on Valiljev ja Landry pärast nõnda tõsiseid traumasid võimelised, kuid eesliini võtmetegijate rivvi naasmine suurendab igal juhul meeskonna potentsiaali. Võib öelda, et sini-valged puhastasid eelmisel tšempionaadil karmat mitmeks hooajaks ette.
Mängugraafik
Zenit püüdleb Euroliigasse, kuid veel ei mängi seal, mis tähendab, et välditakse neid raskusi, mida peavad tundma CSKA ja UNICS. Kõige prestiižsema eurosarja uus formaat tähendab non-stop formaadis suurt hulka vastutusrikkaid mänge. Zenitiga täpselt samas seisus on nende suured konkurendid, EuroCupil osalevad Lokomotiv-Kuban ja Himki.
Veel üks, seekord ainult piiterlastele iseloomulik on tavatu mängugraafik, mis on seotud Sibur Arenaga, kus klubi algselt mängima pidi. Zenit peab esimeses ringis kodus kaheksa ja võõrsil neli mängu, teises ringis aga vastupidi. See on mõistagi kahe otsaga asi. Ka eelmisel hooajal pidas Zenit samal põhjusel 22. novembrist 22. veebruarini kõigest kolm kodumängu, mis aga ei seganud vastaste tugevusele vaatamata lõpetamast perioodi positiivse tulemusega (5-4) ja põhiturniiri kokkuvõttes kolmandaks tulemast. Nüüd saavad Karasjovi hoolealused esimeses ringis suurepärase võimaluse teha sisse vahe, mida teises ringis marsruudil Kaasan – Krasnodar – Himki kaitsta.
Toetus
Zeniti kodumängude keskmine külastatavus oli eelmisel hooajal Ühisliiga kolmas. Ambitsioonide kasv, tähtmängijate värbamine ja eeldatav võitlus kõrge koha nimel peaks tooma täiendavat tähelepanu. Üleminek kaasaegselt Sibur Arenalt Jubileinõisse ei tohiks idee kohaselt publikuhuvi langetada – rekonstrueeritud halli on märksa mugavam minna.
Sergei Karasjov
Sergei Karasjovi karjääris algab kõige keerulisem ja vastutusrikkam aeg. Venemaa koondise mängija ei löönud NBAs läbi, ei saanud ookeani taga piisavat mängupraktikat ja jäi pärast rasket vigastust tükiks ajaks üldse mängust välja. Halastamatu „heiterite“ armee sai Venemaale naasmise, „isa meeskonda“ mineku ja koondises tehtud ebaühtlaste esituste järel hambusse täiendava kondi.
Karasjov kinnitab veendunult, et tahab saada kaaslasi vedavaks liidriks. Mida ka kurjad keeled ei räägiks, 22-aastasel snaipril talendist puudu ei tule ning usaldus ja uus vastutusrikas roll peaksid tema avanemisele kaasa aitama. Eelmise hooaja eel suhtuti Aleksei Švedi „come-backi“ samuti paraja skepsisega, kuid maailma tugevaimas liigas kogemusi hankinud tagamees kerkis Himki liidriks ja hooaja parimaks venelasest mängijaks. Karasjov püüab tema käidud rada korrata.
Täiendused
Karasjovi üleminek oli kõige kuumem, kuid see polnud mõistagi ainus. Zenitil on säravad ja resultatiivsed liidrid juba olemas: mullustele tegijatele Toolsonile ja Timmale lisandus Karasjov. Ülejäänud täiendused olid aga suunatud tasakaalu saavutamisele, ses plaanis sobivad Stefan Markovic ja Aaron White meeskonda ideaalselt. Serbia koondisega Rio olümpial hõbemedali võitnud Markovic vaatab harva korvi poole, kuid vaevalt satub Vassili Karasjov sellest depressiooni. Tipptasemel mängujuht keskendub kaitsetööle ja mängujuhtimisele, avades piiterlaste rünnakul uued võimalused. Ka NBA draftis valitud White ei tõmba tekki enda peale ja on võimeline just võistkonnale kasu tooma. Kiire ja atleetlik ääremängija naudib kiirrünnakuid, suudab tabada eemalt ja murrab läbi ega karda musta tööd – ta on ideaalne rollimängija. Pavel Sergejev tugevdab veelgi varem probleemiks olnud mängujuhi positsiooni. Venelastest ääred Jevgeni Voitjuk ja Aleksandr Razumov lisavad pingile pikkust.
Klass
Musta hobuse ajad jäävad möödanikku ja kõik vastased võtavad Zeniti tõsiselt. Peterburi ei kavatse saavutatul peatuma jääda ja ihkab korraldada järjekordse üllatuse. Ambitsioonikas võistkond on uuteks avastusteks valmis. Sini-valged ladusid vundamenti kõigest kaks aastat, saavutasid klassi ning lõid eeldused Ühisliiga „suure neliku“ kvintetiks muutumiseks.
Valeri Gitarkin