Ühisliiga ajalugu

Hooaeg 2013/14. Nižni muinasjutt, CSKA reaalsus

Ühisliiga rahvusvahelise staatuse kinnistamine ja noorteliiga algus, Krasnõi Oktjabri särav debüüt ja Randy Culpepperi punktirekord, Himki ja CSKA vastasseisu uued peatükid ja Moskva oblasti klubi 18-mänguline võiduseeria, põhihooaja MVP Andrew Goudelock ja serbia võlur Miloš Teodosic, Nižni Novgorodi muinasjutt ja kuristiku äärel kõlkunud CSKA neljas tiitel – kõik see VTB Ühisliiga viiendal hooajal.

Eellugu
VTB Ühisliiga arenes ja laienes iga aastaga, mis tõi kaasa formaadi muutmisi. Hooaeg 2013/14 oli ajaloos esimene, mil võistlussüsteem ja meeskondade arv jäid muutumatuks. Kuid see ei tähendanud arengu peatumist. Vastupidi. Hooaeg algas Euroopa ametliku klubivõistluse staatuses. FIBA Euroopa ametlikult tunnustas VTB Ühisliigat, mis omakorda sai Venemaa meistrivõistluste korraldamise õiguse.
Hooaja esitlemisel tutvustati uusi individuaalseid auhindu. Senistele (põhihooaja, play-off’i ja iga kuu MVP, parim noor mängija ja iga osaleva riigi parim mängija) lisandus veel neli autasu: parim korvikütt, parim mängija kaitses, parim „kuues“ mängija ja Aasta treener. Lisaks toimus esimest korda VTB Ühis-noorteliiga, kus osales 11 Venemaa meeskonda.

„Alustame seda hooaega juba FIBA ametlikult tunnustatud Liigana. Lisaks andis Venemaa korvpalliliit meile tasuta Venemaa meistrivõistluste läbiviimise õiguse. Riigi parim meeskond selgub kümne Ühisliigas osaleva Venemaa klubi seast. Sel hooajal ootab korvpallihuvilisi palju üllatusi. Üks neist on meie uus projekt – Ühis-noorteliiga. Igal endast lugupidaval meeskonnal peavad olema noored. Me kõik peame mõtlema tulevikule. Samuti juhin teie tähelepanu sellele, et hooajal 2013/14 näeb korvpalli Venemaa telepildis rohkem – sõlmisime kolmeaastase lepingu Venemaa suurima kompaniiga VGTRK. Liiga muutub iga aastaga üha paremaks ja käesolev pole erand,“ rääkis hooaja esitlusel VTB Ühisliiga president Sergei Ivanov.

Formaat ja osavõtjad
Nagu ka eelmisel hooajal, osales põhiturniiril 20 klubi, kes pidasid kahes alagrupis kaheringilise turniiri (mängud kodus ja võõrsil). Ainsaks debütandiks oli Venemaa klubi Krasnõi Oktjabr, kes vahetas välja Leedu Žalgirise. Osalevate maade arv ei muutunud – üheksa.
Hooaja 2013/14 loosimine toimus Kaasanis suurepärase vaatega Tatarimaa pealinnale.

Loosimise tulemusena jagunesid meeskonnad gruppidesse järgmiselt:
A-grupp: UNICS (Venemaa), Lietuvos Rytas (Leedu), Lokomotiv-Kuban (Venemaa), Nižni Novgorod (Venemaa), Jenissei (Venemaa), Spartak (Venemaa), Turow (Poola), Nymburk (Tšehhi), Donetsk (Ukraina), Kalev/Cramo (Eesti).
B-grupp: Himki (Venemaa), CSKA (Venemaa), Triumf (Venemaa), Krasnõje Krõlja (Venemaa), Astana (KMasahstan), Krasnõi Oktjabr (Venemaa), VEF (Läti), Neptunas (Leedu), Tsmoki-Minsk (Valgevene), Azovmaš (Ukraina).
Play-off’i pääses mõlema grupi kuus paremat, seejuures gruppide kaks esimest läksid otse veerandfinaali, ülejäänud alustasid kaheksandikfinaalist.

Põhiturniir
Viies hooaeg algas Krasnodaris. Eelmise hooaja finalist Lokomotiv-Kuban mängis üle Eesti meistri Kalevi 88:74. Veidi hiljem toimus 1. vooru raames hullumeelne heitlus Tsmoki-Minski ja Krasnõi Oktjabri vahel, kus volgogradlased võitsid lisaajal 113:112! Volgogradi klubi debüüti Ühisliigas kaunistas Randy Culpepperi supermäng ja kaks uut resultatiivsusrekordit: ameeriklaselt 41 punkti ning 225 kahe meeskonna peale kokku. Kohtumise lõpus käis tõeline tulevärk.

Põhiturniiri stardisirge üks tähtsamaid heitlusi peeti 5. voorus A-grupi favoriitide UNICSi ja Lokomotivi vahel. Andrea Trinchieri hoolealused panid esimestest minutitest krasnodarlased hullumeelse surve alla, hoidsid pärast vaheaega eduseisu ja said viienda võidu järjest. Kaasani klubi nägi karismaatilise itaallasest juhendaja käe all hea välja ja peremehetses A-grupis. Valge-rohelised, kelle liidriks kerkis NBAst saabunud Andrew Goudelock, lasi läbi ainult ühe apsu – matšis Kaleviga – ning lõpetas põhiturniiri 17 võidu ja 1 kaotusega. Mis puutub Lokosse, siis nemad debüteerisid tol hooajal Euroliigas ja kahel rindel oli raske võidelda. Puna-rohelised ei hiilanud stabiilsusega, võitsid 18 mängust 12 ja said 3. koha.

Lietuvos Rytasel sujus nende kahe võistluse kokkusobitamine aga ladusamalt – leedulased tulid tulemusega 13-5 teiseks ja pääsesid otse veerandfinaali. Märkimist väärib Nižni Novgorodi neljas koht. Nižnilased olid suvel koosseisu tugevdanud, ehkki hooaja alguses ei pruugi see protsess alati parimaid tulemusi tuua. Must-valged kinnitasid seda reeglit, saades neljast esimesest mängust ühe võidu, kuid lõpetasid tulemusega 11-7. A-grupi kaks viimast play-off’i pääset võtsid Jenissei (9-9) ja Spartak (7-11).

B-alagrupis tõmbas kogu tähelepanu 2013. aasta poolfinaalis viiemängulise superseeria pakkunud CSKA ja Himki printsipiaalne vastasseis. Nende esimene mäng peeti detsembris. Korvpallihuvilised ootasid seda sellest hetkest saati, mil selgus, et meeskonnad kuuluvad ühte alagruppi. Ja ootused rahuldati täielikult. Tšempionaadi kaks soosikut näitasid kõrgeimal tasemel korvpalli, kus võidu noppisid iseloomu näidanud himkilased (92:87). See oli kolla-siniste kaheksas võit järjest, armeelased said aga hooaja esimese kaotuse.
Rimas Kurtinaitise meeskond jätkas võiduteed. 12. voorus jõuti Klaipedas eduga sealse Neptunase üle CSKA järjestikuste võitude rekordi kordamiseni (12 tükki järjest hooajal 2011/12). Uue saavutuseni jõudmiseks seisid Himki teel uuesti puna-sinised. Draamat täis heitlus, millel oli määratud minna ajalukku, oli võrdne ja lõppes James Augustine’i koos lõpusireeniga tabatud kolmepunktiviskega.

Hullumeelne vise kinkis Kurtinaitise võistkonnale kolmeteistkümnnenda võidu järjest (90:87). Himkilased püstitasid VTB Ühisliiga rekordi ja jätkasid võiduka lõpuni – põhihooaja maratonil ei tuntudki kaotusekibedust (18-0). CSKA lõpetas teisena (16-2). Triumf eesotsas põhiturniiri parima korviküti Cory Higginsiga oli kindlalt kolmas (11-7). Oma taset kinnitasid Krasnõje Krõlja (9-9) ja Astana (8-10), koos nendega jõudis play-off’i uustulnuk Krasnõi Oktjabr (8-10).

Debüüt
Erilist märkimist väärib Krasnõi Oktjabri esinemine debüüthooajal. Kui klubi võeti 2013. aasta suvel Ühisliigasse, olid paljud skeptilised. Volgogradi võistkond sai tituleeritud Žalgirise koha, mis tõi neile täiendavat tähelepanu. Meeskonnal polnud rikkalikku ajalugu, ta oli eksisteerinud ainult ühe aasta, mil mängis Venemaa teises divisjonis – Superliigas.
Ent „terasesulatajad“ olid ülesannete kõrgusel. Suurepärane, oma resultatiivsusega lummanud Randy Culpepper, ekstsentriline mängiv president Dmitri Gerassimenko, leegionäride oskuslik valik, tribüünide palav toetus.

Korvpall oli pärast 15-aastast vahet naasnud sellesse Volga-äärsesse linna, ja veel kuidas! Särav ja sümpaatne Krasnõi Oktjabr jõudis oma esimesel Ühisliiga hooajal play-off’i ja kinkis rohkelt unustamatuid hetki.

Play-off
Oktjabri edukas debüüthooaeg lõppes kaheksandikfinaaliga. Lokomotiv-Kuban võitis seeria 2:0, ehkki pidi mõlemas mängus tõsiselt pingutama.
Kõige pingelisema kaheksandikfinaalseeria pakkusid iga aastaga arenev Nižni Novgorod ja ambitsioonikas Astana. Venelastel oli koosseisuga suuri raskusi, kuid esimeses kohtumises võõrsil võitis üheksa vene mängijaga kangelaslikult võideldes, mis otsustas ka matši saatuse (kokku 2-0).

Veerandfinaalides alates sekkusid alagrupiturniiril valitsenud suurklubid. Kuid seetõttu play-off’i armastataksegi, et siin võib sündida kõige ootamatumaid arenguid. Hooaja 2013/14 teine ring kinkis Ühisliiga ajaloo ühe parema seeria, mis oleks peaaegu kujunenud suurüllatuseks. Paljude aastate meister CSKA jäi matšis Lokomotiv-Kubaniga taha 0:2 ja elas sedaaegu üle ka Euroliiga Final Fouri fiasko. Lõpuks siiski alistati „raudteelased“, peatume sellel eraldi.
Mis puutub sensatsiooni, siis selle korraldas Nižni Novgorod, alistades põhiturniiri parima meeskonna Himki „kuivalt“ 3:0. Algus ei kuulutanud Himkile kurja. Kolla-sinistel polnud küll maikuuks põhihooajaga sarnast vormi, kuid olid esimeses mängus võidule väga lähedal. Kuid neil võttis kaardid käest Pjotr Gubanov, kes kerkis mitte ainult selle seeria, vaid kogu veerandfinaalide tähtsaima viske autoriks. Himki võiduseeria lõppes, volgalased said aga uskumatu laengu ja kindluse. Nižnilased murdsid veel hiljuti ideaalsena näinud Himki mängumasina ning võitsid ka teise ja kolmanda mängu!

UNICSil ja Lietuvos Rytasel möödus veerandfinaalstaadium kergemalt ja edukamalt – nad alistasid kolmes mängus vastavalt Krasnõje Krõlja ja Triumfi. Nižni Novgorodi muinasjutt aga jätkus poolfinaalis. Hoogu sattunud Zoran Lukici meeskond mängis üle järjekordse soosiku, seekord Lietuvos Rytase (3-1), jõudis finaali ja teenis Euroliiga pääsme!
CSKA omakorda alistas poolfinaalis superklubide heitluses väljakutsuja Kaasanist (3-0). Seeria saatuse otsustas esimene mäng. Kolm veerandit läks kõik UNICSi – kel oli veerandfinaalist taastumiseks rohkem aega – plaani kohaselt. Siis kaotati vigadega Dmitri Sokolov ja Vladimir Veremejenko, lisaks ei läinud ühel hetkel enam võõrustajate liidri Goudelocki mäng. Moskvalased haistsid võimalust. Goudelock loopis endiselt mööda, puna-sinised jõudsid eduka tagaajamisega lõpusekunditel lisaajani. Nagu sageli juhtub, oli täiendaval viiel minutil oli initsiatiiv juba teise meeskonna käes. Armeelased alistasid demoraliseeritud UNICSi (92:90).

Praktiliselt võidetud mängu käestlastud lõpp jättis Tatarimaa mängijatele jälje, järgmisel päeval nad ei leidnudki ennast. CSKA juhtis algusest lõpuni, võitis 65:61 ja täitis Kaasanis maksimumülesande. UNICS veel ei alistunud, kuid psühholoogiline ülekaal oli täielikult armeelaste käes, kes lõpetasid kodusaalis seeria (92:86).

Finaal
Otsustava vastasseisu selge soosik oli kogenud CSKA. Teisest küljest oli Nižni Novgorod play-off’is näidanud, et autsaideriseisus lisab neile ainult motivatsiooni. Kolme võiduni peetav seeria algas kahe mänguga Nižnis, kus must-valgetel oli maruline toetus.

Armeelased panid aga kohe esimese mängu algusest saati oma pikkuse ülekaalu maksma, suurendasid järjekindlalt vahet ja juhtisid 30-minutilise mängu järel 17 punktiga. Nižnilased veel ei alistunud, kuid CSKA stabiliseeris peatselt olukorra ja vältis närvilist mängulõppu (65:54). Puna-sinised võtsid sellega volgalastelt koduväljakueelise, ehkki Lukici meeskond andis mõista, et suudab nimeka vastasega heidelda.
Teises mängus jätkasid armeelased halastamatult. Puna-sinised tegid taas esimesel poolajal vahe sisse ja suurendasid kolmandal veerandil edu veelgi ega lasknud lõpus enam mõõna sisse (86:59).

Kolmanda mängu esimene poolaeg möödus võrdses heitluses, kuid vaheaja eel tegid armeelased kodusaalis kolmeminutilise spurdi ja pääsesid 7 punktiga juhtima. Nižni ei suutnud murrangut tuua. CSKA mängis mõnda aega oma lõpuks ja andis lõpus meistrile väärt löögi. Lõpu eel põlesid tablool numbrid 72:52. Zoran Lukici time-out ei muutnud enam midagi. CSKA lõpetas otsustava seeria kolme mänguga ja tuli kolmandat aastat järjest VTB Ühisliiga meistriks!

„Olen meeskonnale, mängijatele tänulik. Nad tegid midagi vapustavat. Nad olid koos, tahtsid, aitasid üksteist ja lõpetasid play-off’i 9 võiduga järjest. See oli minu elu kõige keerulisem play-off- Meil oli hooaja jooksul tõuse ja langusi, kuid lõpusirgel näitasime stabiilset mängu, tegutsesime meeskonnana, tunnetasime vastutust ja murdsime väga tugevate meeskondade vastupanu,“ konstateeris CSKA peatreener Ettore Messina pärast viimase mängu võitu rahuldustundega.

Üllatus
Muidugi, Nižni Novgorod! Veel hiljuti võis volgalaste kõige edukamaks esinemiseks pidada eliidi seas tehtud debüüthooaega 2010/11: võit EuroChallenge’i kvalifikatsioonis, Venemaa karikavõistluste Final Four, viies koht riigi meistrivõistlustel ja Zoran Lukici saadud parima treeneri auhind. Pärast seda kindlustas Nižni kohta turniiritabeli keskel, ehkki hooajal 2012/13 jõudis ka enamani. Must-valged esinesid edukalt Ühisliiga play-off’is, kus alistasid pingelises seerias Peterburi Spartaki ja võitlesid viimseni võimsa Žalgirisega.
Kõik see kahvatus aga hooaja 2013/14 foonil. Suvel tugevnenud meeskonna kokkumängu saavutamine võttis aega, kuid õigel hetkel jõuti hiilgavasse vormi ja saadi hoog üles. Nižni ühtsus hämmastas, neid ei suutnud peatada põhitegijate vigastused ega vastaste nimekus. Karm ja nõudlik Zoran Lukic, kindel Semjon Antonov, kokkumänginud tuumik, häälestatus ja kõva kaitse, terav Taylor Rochestie – need mosaiigikillud lubasid Nižnil oma teelt kõik pühkida.

Volgalased jõudsid hooajal 2013/14 EuroCupi poolfinaali ja VTB Ühisliiga finaali, täiendades klubi auhinnakappi ka Venemaa meistrivõistluste hõbemedaliga. Nižni Novgorod tegi ülisuure sammu edasi ja jõudis Venemaa klubikorvpalli liidrite sekka.

Sündmus
Väljapaistev veerandfinaalseeria CSKA – Lokomotiv-Kuban, mille jooksul oli Venemaa korvpalli lipulaev oma lähiajaloo ehk kõige keerulisemas olukorras.
CSKA polnud viimase 12 aasta jooksul kaotanud ühtegi play-off-seeriat. Armeelased juhtisid esimese mängu teisel veerandajal 22 punktiga, näidates, et tahavad endale meeldivat traditsiooni jätkata. Loko, kel sel hetkel oli omavaheliste mängude seis armeelastega 3:42 ja kes polnud neid Moskvas kunagi võitnud, tegi väikese ime. Esmalt vähendasid krasnodarlased vahe 11 punktile. CSKA magas selgelt maha hetke, mil puna-rohelised mitte ainult tulid mängu tagasi, vaid said ka hoo sisse. Armeelased ei suutnud enam kubanlasi pidurdada, Loko sai üllatusvõidu 87:83.

CSKA ei leidnud end ka järgmisel päeval. Messina ja tema hoolelused ei kontrollinud olukorda, kaotades vastupanuvõimaluseta 66:81. Järgnes itaallasest juhendaja mälestusväärne pressikonverents, kus ta seadis oma meeskonna juhtimise võime kahtluse alla, samuti valus ebaõnnestumine Euroliiga Final Fouris. Hullemat sündmuste arengut oli raske välja mõelda…
Kuid tšempionihinge ei tohi alahinnata! Kaks nädalat hiljem (sellesse vahemikku jäi Euroliiga Final Four) parandas CSKA kangelaslikult olukorra Krasnodaris, kus Basket-halli täismaja nõudis moskvalaste pikaaegse hegemoonia lõpetamist. Aga seda ei juhtunud! Puna-sinised võitsid kaks mängu, mida mõne lausega on raske kirjeldada. Nii esimene (76:73) kui ka teine (79:78) olid kirjeldamatult pingelised ning lõpus sai iga punkt määravaks.

Pärast kaht kodust kaotust puudus otsustavas, viiendas mängus krasnodarlaste tegutsemises vajalik kindlus. Raskest olukorrast välja tulnud CSKA seis oli aga vastupidine. Esimesel poolajal Loko veel hoidis tšempionist kinni, kolmas veerandaeg pani aga kõik paika. Puna-sinised võitsid 84:65 ega lubanud 2014. aasta play-off’is endale enam komistusi.

Kangelased
Andrew Goudelock. Kaugpommitaja, otsustavate hetkede külmaverelisus, lõpusekundi visked: pidurdamatu ameeriklane hoidis algusest peale üles võetud tempot põhiturniiri lõpuni, saades teenitult MVP tiitli.

Cory Higgins. Triumfi hooaja algus kulges raskelt, kuid pikapeale koguti pöördeid. Oktoobris ljubertsõlastega liitunud Higgins viis võistkonna uuele tasemele. Alagrupi kolmas koht kindlustati aegsasti, Vassili Karasjovi rünnaku esimene viiul Higgins kerkis aga põhiturniiri parimaks korvikütiks (mängus keskmiselt 21,5 punkti).

Randy Culpepper. Vastase korvi pommitamisele keskendunud tagamees figureeris vaat et igas ilusate hetkede TOPis. Suur visete arv, pidevad kiirrünnakud – Randy tõi Ühisliigasse šõu, mis aitas Volgogradi kokku mängimata meeskonnal võidelda play-off’i koha eest. Tema 41 punkti mängus Tsmoki-Minskiga püsib siiani Ühisliiga punktirekordina.

Aleksandr Kaun. Seoses hooaja parima mängijaga kaitses Kaunaga tuleb meenutada ka tema ampluaa kolleegi Nenad Krsticit. Võimsa duo mehed ei paistnud alati silma väljapaistva statistikaga, kuid vajadusel täiendasid hästi teineteist. Kui ei läinud Kaunal, astus esiplaanile Krstic, ning kui ei leidnud oma mängu serblane, päästis venelane kolleegi. Armeelaste järjekordse meistrimarsi tähtis osa oli domineeriv eesliin.

Taylor Rochestie. Ameeriklasest mängujuht näitas play-off’is ennast parimast küljest, kerkides Nižni Novgorodi rünnaku võtmetegijaks. Taylor kogus stabiilselt punkte ja näitas end otsustavatel hetkedel. Rochestie rolli on Nižni edus raske ülehinnata.

Miloš Teodosic. Armeelased päästsid serblase vedamisel Krasnodaris kaks ülirasket mängu, hiljem oldi lihtsalt pidurdamatud. Armeelaste kolmanda järjestikuse meistritiitli sümboliks said serblase ebaloogilised, kuid vastastele seda hullemad kaugvisked. Teo tabas ise ning leidis oma ettearvamatute, esteetiliste söötudega vabu kaaslasi, kruttides puna-siniste rünnaku maksimaalsete pööreteni. Play-off’i MVP tiitel täiendas Teodosici rikkalikku auhinnakollektsiooni.

Arvud
18 võitu 18 mängust – Himki püstitas „igavese“ rekordi, saades põhiturniiril 100-protsendilise tulemuse. Rimas Kurtinaitise meeskonna saavutust on tulevikus võimalik ainult korrata.
41 punkti – Krasnõi Oktjabri mängija Randy Culpepper püstitas nii enda kui ka meeskonna debüütmängus (Tsmoki-Minski vastu) resultatiivsusrekordi. Culpepperi saavutatut pole siiani ületatud.
225 punkti – samas, 14. oktoobril 2013 Minskis peetud mängus püstitati punktirekord ka kahe meeskonna peale kokku. Volgogradi klubi võitis 113:112.
66,9 protsenti tabavus mängust – Donetski tsenter Marco Killingsworth lubas endale harvu möödaviskeid, näidates hooaja 15 mängu peale väljapaistvat visketabavust.

Videо

Kokkuvõte