Ühisliiga ajalugu
Hooaeg 2012/13. Play-off lõppes CSKA võiduga
Laienemine 20 meeskonnani ja play-offi täisformaat, Krasnõje Krõlja, Astana ja VEF-i tähelend, Liiga ajaloo esimene kolmikduubel, MVP Earl Rowland ja parim noormängija Sergei Karasjov, legendide matš, uus pealtvaatajate rekord, meeleheitlik võitlus põhihooajal, Lokomotiv-Kuban esmakordselt finaalis, aga CSKA taas meistritroonil – see juhtus VTB Ühisliiga neljandal hooajal.
Eellugu
Iga hooajaga laiendas VTB Ühisliiga geograafiat ja osalevate meeskondade arvu. Erand polnud ka hooaeg 2012/13. Liiga Nõukogu koosolekul Tallinnas võeti vastu uued klubid ja kinnitati võistluse uus formaat – täismahulise play-offi ja finaalseeriaga senise Final Four'i asemel.
„Eelseisva hooaja osavõtjate nimekirjas on kaheksa oma riigi meistrit ja seitse Euroliiga meeskonda, kui kaasa arvata kvalifikatsiooniturniirist osavõtjad. Meie Liiga tase on kõrgem kui ükskõik millise riigi meistrivõistlustel. Veel üks meeldiv moment – meil on Euroopa parim kindlustussüsteem, isegi kui võrrelda Euroliigaga. Lisaks sellele tasub Liiga endiselt kohtunike kulud. Ja lisaks meistri austavale nimetusele on sel hooajal VTB Ühisliigas mängus ka pääse 2013/14 Euroliiga valikturniirile,“ rääkis Liiga president Sergei Ivanov uue hooaja esitlusel Tallinnas.
Formaat ja osavõtjad
Uus formaat nägi ette, et põhihooajal mängivad 20 klubi, kes peavad kaheringilise turniiri (kohtumised kodus ja võõrsil) kahes alagrupis. Liigasse vastu võetud uuteks klubideks sais Venemaa Triumf, Poola Turow, Leedu Neptunas ja Ukraina BC Donetsk. Riikide arv jäi samaks – üheksa.
Tallinnas toimunud loosimise tulemusena jagati meeskonnad gruppidesse selliselt:
A-grupp: UNICS (Venemaa), Himki (Venemaa), Spartak (Venemaa), Krasnõje Krõlja (Venemaa), Lietuvos Rytas (Leedu), Astana (Kasahstan), Azovmaš (Ukraina), Kalev (Eesti), Turow (Poola), BC Donetsk (Ukraina).
B-grupp: Minsk-2006 (Valgevene), CSKA (Venemaa), Lokomotiv-Kuban (Venemaa), Jenissei (Venemaa), Triumf (Venemaa), Nižni Novgorod (Venemaa), Žalgiris (Leedu), Neptunas (Leedu), Nymburk (Tšehhi), VEF (Läti).
Põhihooaja tulemusena pääses play-offi mõlemast grupist kuus meeskonda, kusjuures esimese ja teise koha saavutanud klubid said otse veerandfinaali, teised alustasid 1/8 finaalist.
Täismahulise play-offi kehtestamine sai hooaja oluliseks uuenduseks. Pealtvaatajate armastatud väljalangemismängud peeti esmakordselt hooajal 2011/12, kuid tookord lühendatud formaadis (kaks ringi seeriatega kahe võiduni, et selgitada Final Fouri kaht osalist). 2013. aastal vastas meistrivõistluste põhistaadium täielikult tõelise play-offi nõuetele.
Põhihooaeg
Liiga ajaloo neljas hooaeg algas Astanas. Kohtumine samanimelise Kasahstani klubi ja Lietuvos Rytase vahel leidis lahenduse viimastel sekunditel: Astana võttis pingelises heitluses võidu eelmise hooaja pronksimeeskonnalt 72:71! B-grupi avamatšis võitis Žalgiris Krasnodaris kohaliku Lokomotiv-Kubani 78:70, saades revanši eelmise hooaja kaotuse eest play-offis.
Üldine arvamus enne meistrivõistlusi oli selline, et A-grupp ristiti „surmagrupiks“, aga B-grupis tõusid esile vanad rivaalid CSKA ja Žalgiris. Prognoosid õigustasid ennast.
B-grupi printsipiaalsete vastaste ja soosikute esimene mäng toimus 4. voorus Kaunases. 15-tuhandelise publiku hullumeelse toetuse saatel alistasid kaunaslased hooaja peasoosiku 76:66 (just siis püstitati ka Liiga pealtvaatajate rekord 15 812!).
Peamiste rivaalide vastasseis põhihooajal lõppes leedulaste kasuks, sest Žalgiris alistas CSKA ka võõrsil (74:68).
Edu omavahelistes mängudes lihtsustas baltlaste ülesannet. Kaotanud põhihooajal vaid kaks kohtumist, saavutas Žalgiris (16-2) grupis esikoha armeelaste (15-3) ees. Eelmise hooaja Final Fouri osaline Lokomotiv-Kuban kinnitas oma ambitsioone kolmanda kohaga (12-6). Rõõmustas Liiga pikaaegne osaline VEF, kes esmakordsel lõpetas positiivse skooriga (11-7) ja jõudis play-offi. Kaks viimast pääset läksid Nižni Novgorodile (10-8) ja Triumfile (9-9). Seitsmenda koha saanud Jenissei jäi neist tunduvalt maha (6-12).
„Surmagrupp“ õigustas oma nimetust. Traditsioonilised Liiga suured Himki (14-4) ja UNICS (14-4) otsustasid paremuse vaid lisanäitajate alusel. Mõlemad alistasid vastase kodus, kuid punktide vahe andis edu Moskva-äärsele meeskonnale. Sergei Bazarevitši juhitud Krasnõje Krõlja (12-6) tähelend ja Peterburi Spartaki (12-6) kindel mäng võimaldas neil saavutada vastavalt kolmas ja neljas koht ja vältida julma heitlust esikuuiku viimaste pääsete eest, mis sai põhihooaja kaunistuseks.
Play-offi viienda ja kuuenda pääsme eest heitlesid A-grupis Astana, Donetsk ja Lietuvos Rytas. Ukraina debütandi kahvatu start ei tõmmanud kriipsu meeskonna lootustele. Kevade lähenedes „tiigrid“ ärkasid. Neljas viimases kohtumises teenisid ukrainlased neli võitu, nende hulgas viimases, 18. voorus Spartaki üle. Donimaa meeskonna rivaalid mängisid samal päeval hiljem. Pärast Donetski edu seisis Vilniuse klubi katastroofi äärel. Kuid lootus play-offi pääseda jäi. Selleks oli eelmise hooaja pronksimeeskonnal vaja alistada Azovmaš ja loota Astana kaotust Tallinnas. Nagu praktika näitab, pole teistele lootmine kadestamisväärne seis. Kuigi punamustad said Mariupoli tiimist jagu, otsustas Kasahstani meister oma saatuse ise. Kohtumine Eesti pealinnas oli oluline mõlemale. Kalev oleks võidu korral vältinud viimast kohta A-grupuis, aga Astanale tähendas võit pääsu plat-offi. Thriller lõppes kashhide võiduga (85:81) ja nad ühinesid play-offis Donetskiga.
Kolmikduubel
VTB Ühisliiga ajaloo esimene kolmikduubel vormistati hooajal 2012/13. Euroopas unikaalse statistilise näitajaga sai hakkama CSKA ääremängija Viktor Hrjapa. 20. jaanuaril peetud kohtumises VEF-iga näitas Hrjapa oma universaalsust 10 punkti, 13 lauapalli ja 10 korvisööduga.
Üllatus
Meeldivaks üllatuseks osutus Krasnõje Krõlja areng. Samaaralaste koosseisus paistsid silma resultatiivne Chester Simmons, universaalne Aaron Miles ja otsusekindel Andre Smith. Suurepärase töö tegi ka peatreener Sergei Bazarevitš.
22. oktoobril 2012 kaotas Krõlja kodus ootamatult Astanale. Samaara tiim sattus kriitikatule alla, räägiti isegi Bazarevitši erruminekust... Kuid pärast seda mängu algas volgalaste tähelend. Meeskond võitis 9 mängu järjest (nende hulgas ka Eurochallenge'i ja Venemaa karikasarja kohtumised) ning säilitas hoo kevadeni. Samaara heitles põhihooaja viimase sekundini Himkiga pääsu eest „surmagrupi“ kahe parema hulka. Play-offi esimeses ringis kohtus Krõlja ambitsioonika Triumfiga ja alistas vastase kuivalt 2:0! Veerandfinaalis kohtus hooaja avastus CSKA-ga. Bazarevitši hoolealused avaldasid väärikat vastupanu ja isegi võitsid seeria ühe mängu, kuid rohkemaks neid ei jätkunud – 3:1 armeelaste superklubi kasuks.
Kui VTB Ühisliigas esines meeskond edukalt, siis Eurochallenge'i sarjas ja Venemaa karikal lausa triumfeeris võitjana! Bazarevitši kiire ja agressiivne korvpall tõi tulemuse.
Sündmus
Kui väljakule naasevad endised kuulsused, on see alati sündmus. Kui aga on võimalus näha tõelisi legende, siis hindamatu ajalooline hetk. 1980ndate aastate kultuslik vastasseis CSKA ja Žalgirise vahel elavnes VTB Ühisliiga hooaja käigus tänapäevastel areenidel – algul Kaunases ja siis Moskvas. Mõlemal juhul eelnes see mäng põhimeeskondade kohtumisele ja oli oma pinge poolest sarnane.
Žalgiris Arena 15-tuhandeliste täistribüünide ees meenutasid Arvydas Sabonis, Vladimir Tkatšenko, Sergejus Jovaiša, Sergei Tarakanov, Anatoli Mõskin ja teised kunagised tuntud korvpallurid oma noorust ning sellest kujunes tõeline show. Mida ainult tähendas Sabonise mäng – efektsed pealtpanekud, blokid ja kolmesed Leedu legendaarse tsentri esituses sütitasid areeni! Põnevust jätkus viimaste sekunditeni, kuid tänu Sabonise blokile Tarakanovi vastu armeelaste viimasel rünnakul (!) võitis Žalgiris 46:45.
Revanšmatš toimus Moskvas CSKA hallis. Arvydas Sabonise saabumine Venemaa pealinna oli omaette sündmus. Kuulus keskmängija sai taas kangelaseks nii väljakul kui ka selle kõrval. Mis aga ei vähenda platsile astunud teiste endiste tähtede teeneid. Legendaarsed korvpallurid esitasid Moskva publikule tõelise etenduse, mis ootamatult lõppes viigiga 28:28. Kuna lisaaega ei näinud kohtumise formaat ette, võitis sõprus!
Kaunases ja Moskvas ei olnud ainult korvpall – kohtusid vanad sõbrad. Vaatamata teravale vastasseisule möödus mäng sundimatus õhkkonnas, veteranid naljatasid palju, aga pealtvaatajad plaksutasid kumiiridele. Sellist asja ei saa unustada!
Play-off
Niisiis pääsesid alagruppide kaks paremat otse veerandfinaali, aga kaheksa meeskonda alustas heitlust 1/8 finaalis. Juba esimeses ringis leidis aset kaks haaravat seeriat, kusjuures Peterburi Spartaki ja Nižni Novgorodi matši tulemus tõi kui mitte sensatsiooni, siis vähemalt üllatuse. Mustvalged arenesid iga hooajaga, kuid Peterburi klubi kuulus ikkagi favoriitide ringi. Seeria algus ei tõotanud punavalgetele häda – kindel võiti võõrsil vahega +14. Meeskonnad siirdusid seejärel Põhja pealinna, kus jõudude vahekord järsult muutus. Nižni viigistas seisu, aga seejärel võttis võidu ka otsustavas kohtumises – 88:85 pärast kaht lisaaega!
Veel üks tähelepanuväärne seeria peeti VEF-i ja Astana vahel. Tasub märkida, et hooaeg 2012/13 oli mõlemale tõeline läbimurre. Lätlased ja kasahhid mitte ainult ei pääsenud play-offi, vaid näitasid ka sümpaatset korvpalli. Võitja selgitamiseks läks vaja kolme mängu. Veerandfinaali pääsesid kokkuvõttes baltlased eesotsas hiilgava Earl Rowlandiga.
Teises ringis sekkusid heitlusse grandid, kes võidutsesid alagrupiturniiril. Peaaegu kõigil neil õnnestus tõestada, et põhihooaja edu polnud juhuslik. CSKA-l ja Žalgirisel läks vastavalt Krõlja ja Nižni võitmiseks vaja nelja mängu, Himki sai VEF-iga hakkama kolmega. Aga hoo kaotanud UNICS ei suutnud näidata oma parimat korvpalli ja kuigi heitles visalt, kaotas Lokomotiv-Kubanile 1:3.
Krasnodari klubi ei kavatsenudki saavutatul peatuda ja jätkas oma tungimist eliidi sekka võiduga poolfinaalis Žalgirise üle 3:1.
Teine poolfinaal oli tunduvalt dramaatilisem ja sellest kujunes korvpalliklassika. CSKA ja Himki seeria venis maksimaalse viie mänguni. Põnevad lõpud, individuaalsed kangelasteod ja heitlus väljaku igal ruutmeetril – see oligi armeelaste ja himkilaste kuulus vastasseis 2013 play-offis. Kollasinised võitsid esimese mängu, ent kaotasid kaks järgmist. Kuid Moskva-äärne meeskond ei murdunud ja viis seeria otsustavasse mängu. See toimus Himkis, ent pulbitsevat katelt meenutanud täistribüüid ei aidanud Rimas Kurtinaitise meeskonda. CSKA oli pidurdamatu (87:64) ja saavutas siiski finaalipääsme.
Finaal
Lokomotiv-Kuban jõudis hooajal 2012/13 kvaliteetselt uuele tasemele. Klubi võitis EuroCupi ja leidis suurepärase hoo VTB Ühisliiga play-offis. Sellegipoolest ei suutnud lõunamaalased peatada CSKA-d isegi armeelaste võtmemängijate Miloš Teodosici ja Aleksandr Kauni vigastusi arvestades. Punasinistel oli koduväljaku eelis ja nad kasutasid seda. Moskvas kontrollisid kogenud armeelased mõlemas kohtumises sündmuste käiku ja olid valmis panema saavutatule punkti Krasnodaris…
Kolmas mäng Krasnodari Basket Hallis tõi kohale täismaja. Enne seda olid vastased kohtunud 41 korda ja „Loko“ arvel oli vaid kaks võitu. Tribüünide toetus aitas punarohelistel sekkuda heitlusse esimesest veerandist alates (Moskvas tegi CSKA vahe sisse just esimesel 10 minutil) ja jätkata samas vaimus lõpusireenini. Võitluseks häälestatud „raudteelased“ andsid meistrile lahingu ja vähendasid kaotusseisu seerias (kolmas mäng võideti 69:58).
CSKA mitte ainult ei kaotanud kolmandat mängu, vaid jäid ilma ka vigastada saanud kaptenist Viktor Hrjapast. See ei saanud mitte mõjuda armeelaste mängule. Tänu Derrick Browni aktiivsusele suutsid krasnodarlased neljandas mängus lahti rebida ja iga minutiga lähenesid soovitud võidule. Kuid kolmandal veerandajal leidis aset murranguline hetk: Aleksei Savrasenko ja Dmitri Sokolovi äge kokkupõrge läks üle kakluseks. Järgnes paus, aga kohtunikel ei jäänud muud üle kui reeglite rikkujad eemaldada.
Pärast seda tekkis„Lokol“ tõsine auk keskmängija positsioonil ja edaspidi kadus neil ka mängurütm. Krasnodarlaste rünnak lagunes koost. Ka punasinised ei hiilanud vastaste väljakupoolel, kuid järk-järgult siiski lisasid punktiarvet. Neljandal veerandil leidsid lõunamaalased end juba kaotusseisust... ning ei tulnud jälle selle keerulise ülesandega toime. 59:54 – CSKA on VTB Ühisliiga meister! Teist hooaega järjest ja kolmandat korda ajaloos.
„See play-off ja kogu turniir oli minu treenerikarjääri raskeim ning tõi kokkuvõttes palju rõõmu. Arvan, et mitte ühegi Euroopa riigi meistril ei olnud nii rasket teed,“ ütles pärast triumfi CSKA peatreener Ettore Messina.
Kangelased
Earl Rowland. VEF oli meeskond, kes Krasnõje Krõlja ja Astana kõrval arenes hooajal 2012/13 kõige rohkem. Lätlaste läbimurde tingis suurel määral pidurdamatu Rowland, kelle kaudu ehitati meeskonna kogu mäng. Põhihooaja suurim korvikütt ja kõige efektiivsem mängija jäi meelde külmaverelisusega: Rowlandi hullud viimase sekundi visked päästsid mitu korda Ramunas Butautase sümpaatse tiimi. Kogunud keskmiselt mängust 17,1 punkti, 5,9 korvisöötu, 6,1 lauapalli, 2,0 vaheltlõiget ja 20,8 efektiivsuspalli, tunnistati VEF-i liider õigustatult põhihooaja MVP-ks.
Nick Calathes. EuroCupi MVP, Liiga MVP fännide hinnangul, kergitas Calathes lati pilvedeni. Lokomotiv-Kubani kreeklasest mängujuht suutis sama taset hoida ka play-offis, kinnitades oma kuulumist hooaja kangelaste sekka. 12,6 punkti, 3,9 lauapalli, 6,5 korvisöötu, 1,4 vaheltlõiget keskmiselt mängust. Play-offi kõige efektiivsema mängija jaoks said taolised numbrid normiks. Kreeklane tegi suurepärase hooaja ja aitas „Lokol“ kerkida eliidi sekka, aga ise siirdus mängima NBA-sse.
Kšyštof Lavrinovic. Žalgirise keskmängija kerkis põhihooaja üheks kangelaseks, aga play-offis jätkas samas vaimus. Krzistof demonstreeris Kaunase klubi majandusraskustele vaatamata hingestatud mängu ja viis oma klubi edasi.
Semjon Antonov. Nižni Novgorod pidas oma senise parima hooaja, aga kapten tunnistati meeskonna parimaks. Antonov hiilgas kõige vajalikumal hetkel – play-offis. Nižnilased osalesid kahes kompromissitus duellis: alistasid Peterburi Spartaki, kuid jäid alla Žalgirisele. Venemaa koondise ääremängija püüdis oma meeskonda aidata kõiges, mida tõestab ka statistika: 13,0 punkti, 4,7 lauapalli, 3,0 korvisöötu ja 1,0 blokki keskmiselt mängu kohta.
Sergei Karasjov. Triumfi tagamängija näitas end Euroopa korvpalli ühe eredaima talendina ja Venemaa koondise tulevikumehena. Oma kolmandal profihooajal kerkis 19-aastane imelaps play-offi pääsenud Moskva-äärse klubi liidriks. Keskmiselt 16,3 punktiga mängus kuulus Karasjov resultatiivsemate mängijate esiviisikusse ja teenis meistrivõistluste parima noormängija tiitli.
Andrei Vorontsevitš. Just temast sai armeelaste X-faktor play-offis. Hooaja esimesel poolel oli venelasest ääremängija varjus, kuid teeninud oma võimaluse pärast CSKA ebaedu Euroliiga Final Four'is, oli ta Ettore Messina meeskonna üks peamisi võtmemängijaid otsustavates kohtumistes.
Viktor Hrjapa. Peamine põhjus, miks armeelased kaitsesid tiitlit, oli nende kõigutamatu kapten. Alates 2011. aasta EM-ist mängis ääremängija praktiliselt puhkuseta. Põhihooajal oli ta armeelaste üks paremaid ja sai hakkama ajaloolise kolmikduubliga. Vaatamata vigastusele ja mitte kõige paremale füüsilisele seisundile leidis Hrjapa täiendavaid reserve ja mängis parimal tasemel ka hooaja otsustavad kohtumised. Selle tulemusena teenis ta lisaks meistrikullale play-offi MVP tiitli.
Arvud
15 812 pealtvaatajat – Žalgirise ja CSKA kohtumises Kaunases püstitati Liiga pealtvaatajate rekord.
49 minuti ja 36 sekundit – Liiga ajaloo rekordilise aja viibis väljakul Neptunase tagamees David McClure mängus Jenisseiga.
35 korvisöötu – Himki tegi Liiga rekordi kohtumises VEF-iga.
22 vaheltlõiget – Triumf kerkis selle näitajaga mängus Nymburki vastu Liiga ajaloo parimaks.
Video
Hooaja kokkuvõte