Ühisliiga ajalugu

Hooaeg 2010/11. Kurtinaitis: tuli, nägi, võitis!

Liiga laiendamine 12 meeskonnani kaheksast riigist, sensatsiooniline Azovmaš ja tema liider, põhihooaja MVP Ramel Curry, treenerite vallandamine juhtivates klubides, särav Final Four Kaasanis ja Himki triumf Rimas Kurtinaitise juhtimisel – see kõik juhtus VTB Ühisliiga teisel hooajal.

Eellugu
Proco-Karikas 2008 ja debüüthooaeg 2009/10 kulgesid vastavalt ootustele. Uus projekt tunnistati õnnestunuks ja korraldajad hakkasid arendama põhilisi ideid.
„Olen väga õnnelik, et VTB Ühisliiga projekt jätkab arengut. Alustan turniiri osavõtjate jaoks ilmselt kõige olulisemast ja meeldivamast uudisest – Liiga eelarve kasvab tunduvalt. Eeloleval hooajal moodustab see 115 miljonit rubla. Sellest 65 miljonit annab meie nimisponsor VTB pank, aga ülejäänud vahendid tulevad teistelt partneritelt. Ja kuna meil on professionaalne kommertsturniir, siis teenivad VTB Ühisliiga klubid hästi,“ ütles hooaja 2010/11 esitlusel projekti hing Sergei Ivanov.

Formaat ja osavõtjad
Hooaeg 2010/11 oli VTB Ühisliiga ajaloos teine. Võrreldes avahooajaga laienes turniiri geograafia (viiest kaheksa riigini) ja osavõtjate arv (kaheksast kaheteistkümneni). Suurima arvu meeskondadega oli esindatud Venemaa (CSKA, Himki, UNICS), järgnesid Ukraina (Azovmaš, Dnepr) ja Leedu (Žalgiris, Lietuvos Rytas). Ühe klubiga olid liigas Läti (VEF), Eesti (Kalev), Valgevene (Minsk-2006), Poola (Asseco Prokom) ja Soome (Honka).
Põhihooajal jagati klubid A- (CSKA, UNICS, Lietuvos Rytas, Minsk, Dnepr, Honka) ja B-alagruppi (Himki, Azovmaš, Žalgiris, Prokom, VEF, Kalev). Play-offi, mis peeti taas Final Fouri formaadis, pääses kaks paremat kummastki grupist.

Põhihooaeg
Efektne lasershow ja CSKA tantsutüdrukute särav esinemine VTB Ühisliiga hümni saatel avas Liiga teise hooaja. Mis puudutab mängu ennast, siis armeelaste matš Lietuvos Rytasega kujunes pingeliseks: valitsev meister suutis paremuse maksma panna alles viimasel veerandil.

Samuti esimeses voorus alistas Dnepr debütantide heitluses Honka. Põhihooaja esimesed mängud rõõmustasid kompromissitu heitlusega. Thrillerite paraad jätkus Tallinnas, kus kohalik Kalev alles viimastel sekunditel lasi võidu käest Balti vastasseisus VEF-iga. Lõpuks alistas Mariupolis kahe riigi meistrite kohtumises kohalik Azovmaš Prokomi.
Algus läks hinge! Sellegipoolest kulges turniir üldiselt enam-vähem ettearvatult. Ainult B-grupis käis kõva heitlus Final Fouri teise pääsme eest. Euroliiga veerandfinalisti alistamisega turniiri alustanud „Azovi lõvid“ säilitasi stardihoo terve põhihooaja. Alistades kahel korral 2009/10 hooaja pronksimeeskonna ?žalgirise“, võtsid ukrainlased viimasel hetkel leedulastelt teise pääsme otsustavasse faasi - mõlemad meeskonnad lõpetasid turniiri ühesuguse tulemusega 7-3. Viimase vooru kohtumine kahe konkurendi vahel oli finaali vääriline. Hiilgava Ramel Curry juhitud Azovmaš suutis Kaunases alistada pingelises mängus Žalgirise ja garanteerida pääsu Final Fouri!
B-grupi turniiri lõpetas esimesena aga Himki, kes pärast esimese vooru kaotust Žalgirisele võitis kõik mängud. A-grupis mängisid Himkiga võrdsel tasemel CSKA ja UNICS. Kumbki alistas teineteise võõrsil ja võitis ka ülejäänud mängud. Lietuvos Rytas tegutses oma esimesel hooajal vääriliselt ning lõpetas positiivse bilansiga, kuid soosikuid peatada ei suutnud.

Üllatus
Azovmaš. Liiga esimesel hooajal teenis Mariupoli klubi vaid kaks võitu ega pretendeerinud alagrupist edasipääsule. Kõik muutus 2010/11 meistrivõistlustel. Põhihooaja käigus alistas Azovmaš kahel korral Euroliiga meeskonnad – poolakate Prokomi ja leedulaste Žalgirise. Nagu juba varem mainitud, saavutas Azovmaš otsustava sensatsioonilise võidu Leedus, legendaarses spordihallis. Lõvide peadpööritav edu demonstreeris uue klubivõistluse ettearvamatust.

Eripära
Hooaja eripäraks sai treenerit erruminek, mis puudutas Liiga juhtivaid klubisid ja kulges sarnase skeemi kohaselt. Pärast CSKA, Žalgirise ja Himki treenerite vallandamist määrati ajutine kohusetäitja, kuid kuu aja pärast said meeskonnad uue juhendaja.
Kõik algas Duško Vujoševicist, kes oli sunnitud CSKA-st lahkuma 2010. aasta novembris. 14 ametlikus mängus 6 kaotust, millest 5 tulid Euroliigas – niisugust tulemust ei saanud CSKA juhtkond talle andestada. Superklubi etteotsa asus 42-aastane venelane Dmitri Šakulin, kelle ametile lisati sõnapaar „kohusetäitja“. Detembris järgisid armeelaste eeskuju Žalgiris ja Himki. Kaunaslaste otsus loobuda Aco Petrovici teenetest lähtus osaliselt ka Azovmašilt saadud kaotusest. Peatreeneri kohusetäitjaks määrati klubi spordidirektor Rimantas Grigas. Ning lõpuks teatas Himki 21. detsembril Sergio Scariolo erruminekust – itaallane töötas klubis 2 aastat, kuid häid tulemusi saavutada ei suutnud. Tema koha võttis ajutiselt üle Oleg Meleštšenko.

Grandid nimetasid oma uue juhendaja 2011. aasta algul. Jaanuari keskel asus Elias Zouros Žalgirise etteotsa, veebruaris võttis Jonas Kazlauskas üle CSKA ja 16. märtsil – vaid kuu enne Final Fouri - Rimas Kurtinaitis Himki. Lähimineviku kuulus Leedu korvpallur, 1988. aasta Souli olümpiavõitja, juhendas põhihooaja algul VEF-i, saavutades kolm võitu ja kinnitades oma kõrgest klassist spetsialisti reputatsiooni (muide, just Kurtinaitise käe all VEF-is näitas end Euroopa korvpallis esmakordselt Valgevene keskmängija Artjom Parahhovski). Üleminek Himkisse kui ametikõrgendus võeti vastu mõlemalt poolt kasuliku tehinguna. Kuigi vaevalt keegi arvas, et see tehing kasvatab oma esimesed kuldsed viljad juba samal hooajal.

Final Four
Liiga otsustav etapp peeti Kaasanis. Kohalikule UNICS-ile lisas koduseinte kõrval entusiasmi ka äsjane võit EuroCupi Final Fouris.
Esimeses poolfinaalis kohtusid CSKA ja Azovmaš. Armeelased ei olnud Vuioševici ebaõnnestunud eksperimenti ja põlvkondade vahetust arvestades enam see halastamatu masin, kes eelmise kaheksa aasta jooksul vastastes õudu külvas, aga Azovmaš oli end reklaaminud favoriitide hirmuna. Siiski suutsid ukrainlased vastase survele vastu pidada vaid esimese poolaja. Punasiniste organiseeritud meeskond eesotsas kogenud võitlejate John Robert Holdeni, Viktor Hrjapa, Matias Smodiši ja Ramunas Šiškauskasega osutus kaalukamaks Mariupoli leegionäride indviduaalsetest oskustest – 69:57 ja CSKA-st sai esimene finalist.

Teine poolfinaal kulges märksa pingelisemalt. UNICS-i värve kaitsesid tol hetkel koguni neli endist himkilast, kellest kolm – Maciej Lampe, Kelly McCarty ja Vladimir Veremejenko – olid ka meeskonna võtmemängijad. Samal ajal tegutses kaasanlaste eelmise hooaja liider Krešimir Loncar üpris edukalt Moskva-äärses meeskonnas. Põlistel rivaalidel ei olnud seetõttu kerge teineteist üllatada. UNICS alustas 8:0 spurdiga, kuid Himki võrdsustas kiiresti seisu ja edaspidine mäng kulges tasavägiselt. Teisel poolajal haarasid himkilased järk-järgult initsiatiivi ja surusid Vitali Fridzoni (27 punkti) juhtimisel kaasanlased lõpus põlvili (84:78).

Tasub märkida, et Final Four kujunes Kaasanis tõeliseks korvpallipeoks, mille raames toimusid huvitavad ettevõtmised. Nii kohtusid esimeses „Korvpallisõprade mängus“ fännide ja ajakirjanike meeskonnad, keda juhendasid ekskuulsused, vastavalt Valeri Tihhonenko ja Anatoli Mõškin. Fännidele meeldiv üritus oli ka tänavakorvpalliturniir „Final Four Open“. Basket Halli kõrval peetud võistlus täiendas suurepäraselt Liiga nelja parima klubi heitlust ja sellest võttis osa üle saja võistkonna.

Järgnesid hooaj kõige tähtsamad matšid. Pronksmedail teenis UNICS, kes kodus ei saanud endale lubada kaht kaotust järjest. Valgerohelised kogusid end pärast poolfinaalikaotust kiiresti ega jätnud Azovmašile mingeid šansse (95:75).
Aga pärast oli finaal. Himki CSKA vastu.
Algus kuulus täielikult Rimas Kurtinaitise hoolealustele. Seesama Fridzon jätkas suurepärast esitust sealt, kus poolfinaalis pooleli jäi, ning kogu meeskond oli hoos – teisel veerandil juhtis Himki juba 14 punktiga. Nüüd läks CSKA üle maa-ala kaitsesse ja elavdas mängu vahetustega. Jõudude vahekord muutus kiiresti: pärast neljaminutilist kiirendust (16:0) oli ees juba CSKA – 27:25!
Pärast vaheaega ei omanud kumbki meeskond selget ülekaalu. Pealtvaatajad nägid klassikalist punkt-punkti heitlust, kuni Loncari 6 järjestikust punkti viisid Himki ette. Viimased rünnakud toimusid NBA kohtumiste vaimus koos taktikaliste vigade ja minutiliste vaheaegadega. Heitlust jagus sõna otses mõttes lõpusireenini.
Täpselt sekund enne lõppu tabas Jamont Gordon kolmese ja andis armeelastele lootust – 65:64 Himki kasuks ja kohe taktikaline viga. Travis Hansen eksiski teisel viskel, kuid aega korralikuks vasturünnakuks oli punasinistel liiga vähe. Ramunas Šiškauskas pidi viskama oma väljakupoolelt ja eksis – Himkist sai VTB Ühisliiga uus meister!

Kangelased
Hooaja vaieldamatuks avastuseks sai Azovmaš. Ukraina meeskonna peamine liikumapanev jõud oli Ramel Curry. Tema suurepärane mäng põhihooajal (keskmised näitajad 18,4 punkti, 4,6 lauapalli, 2,8 korvisöötu, 2,7 vaheltlõiget ja 20,4 efektiivsuspalli) tõi ameeriklasele meistrivõistluste MVP tiitli.

Nagu ka Liiga esimesel hooajal oli üks ohtlikematest mängijatest Marko Popovic UNICS-ist – põhihooaja parim söötja ja resultatiivsuselt kolmas mees. Kaasani eesliinis tekitas vastastele peavalu Maciej Lampe, kes efektiivsuse poolest pääses esiviisikusse. Kuid isegi üldise edukuse foonil paistis silma poolaka esitus Honka vastu: 36 punkti, 15 lauapalli ja efektiivsuskoefitsient 46!
Trajan Langdon pidas oma karjääri viimase hooaja, kuid kogenud veteran andis eeskuju nii väljakul kui ka riietusruumis. Temast sai armeelaste suurim korvikütt.
Dnepr teenis ainult kaks võitu, kuid tema liider Steven Burtt oli pidurdamatu. Tagamängija valmistas peavalu kõigile oma katjatele ning sai teise koha nii korviküttide kui ka söötjate pingereas.
Martinas Gecevicius teenis hooaja ühe parema kaugviskaja kuulsuse. Halastamatu snaipri tabavusprotsent 55,8 kolmese joone tagant ja keskmiselt 16,8 punkti mängust kujunes Lietuvos Rytase eduka esinemise aluseks.
Vitali Fridzon oli Himki triumfi üks otsustavaid tegijaid. Snaiper hoidis põhihooajal jõudu, mängides keskmiselt 22 minutit, kuid otsustavates mängudes tegutses täies hiilguses. Poolfinaalis kogunes tema arvele 27 punkti, aga finaalis 11 punkti ja 7 lauapalli, millega ta oli efektiivsuse poolest teine ja pluss/miinus arvestuses parim. Venelane sai teenitult Final Fouri MVP tiitli.

Arv
116. Lietuvos Rytas ei suutnud takistada Venemaa soosikute CSKA ja UNICS-i pääsu nelja parema hulka, kuid lõpetas põhihooaja ust kõvasti kinni paugutades. Kohtumises Dnepriga kogusid leedulased 116 punkti – see rekord püsis hooajani 2014/15.

Sündmus
Rimas Kurtinaitis asus Himki etteotsa märtsis, kirjutades alla lepingule hooaja lõpuni ja võimalusega seda aasta võrra pikendada. Venemaa suurklubi vajas spetsialisti teeneid ja too kasutas šanssi täielikult. Kurtinaitise Himkil ei seganud tiitlit võitmast isegi liidri Keith Langfordi vigastus ja traditsiooniliselt ebasobiv finaalvastane CSKA.

Moskva-äärse meeskonna ajalooline võit – Himki on senini ainus meeskond, kes suutnud armeelaste võiduteed VTB Ühisliigas peatada – pani aluse meeskonna ja treeneri ideaalsele koostööle.
Kurtinaitis juhendab Himkit tänini ja on üks Liiga autoriteetsemaid spetsialiste.

Video

Kokkuvõte